Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Panustamine loodusharidusse võib olla ka äri
Praegune toetuste jagamise süsteem tingib, et toetust taotletakse MTÜ või SA kaudu, sisuliselt tehkse seda aga nendega seotud inimeste äriühingute abil, sest MTÜ saab raha märksa väiksema omafinantseeringuga kui firma.
Mitmed ettevõtjad leiavad, et äriühing on võimekam neid projekte ellu viima, selle vastutus konkreetsem ja tegevus läbipaistvam kui MTÜdel.
Võrumaal ökoturismi, põllumajanduse ja spordi edendamisega tegelev FIE Aigar Piho usub, et eestlasel jagub niipalju talupojamõistust, et ta oma tegevusega ümbritsevale keskkonnale liiga ei tee.
"Turist maksab oma käimised kinni ja sellest rahast peaks ettevõtjale jääma niipalju üle, et tagada ökosüsteemi säilimine," ütles ta. Piho hinnangul on nn vabaühenduste ja äriühingute eristamine toetuste saamisel kõlvatu konkurentsi soodustamine, sest sageli paistab mõne MTÜ taotletud toetuse tagant asjaosaliste ärihuvi.
"Kindlasti tasuks kaaluda, et toetuste kriteeriumite täitmine oleks ettevõtetele soodsam," leidis ta. "Ettevõte oleks motiveeritum, selle tegutsemine avalikkusele läbipaistvam ja vastutuse piirid selgemad. Seda ei saa üheselt öelda, mõte on selles, et mõlemal peab olema võimalus toetusi saada."
Piho tunnistas, et sageli jäävad väärt projektid seisma vabaühenduste suutmatuse taha tagada vajalik omaosalus. Seda enam, et paljude projektide puhul tuleb tööd enne abiraha saamist ära teha. Ta leiab, et projekti heakskiitmise korral võiks taotlejale võimaldada avansi saamist.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu märkis, et ettevõtluse edendamine pole sihtasutuse eesmärk. Küll on mõni toetus ette nähtud ka äriühingutele, ainult siis on nende omaosaluse määr suurem, tavaliselt 50%, samas kui koolidel omaosaluse nõue puudub, MTÜ-le on see 10-15%.
"Keskkonnahariduse projektide puhul pole KIKi eesmärk otseselt ettevõtlust arendada, küll aga võib seoseid MTÜde ja firmade vahel leida," möönis Põdersalu. "Kui keegi on taotlenud toetuse MTÜna, siis KIK kindlasti jälgib, et ei tekiks huvide konflikti näiteks selles plaanis, et keegi MTÜ juhatusest telliks mingeid töid endale kuuluvalt firmalt."
MTÜ Emajõe Lodjaselts juhatuse liikme Priit Jagomägi sõnul on sümbioos loodushoiu ja äri vahel võimalik.
"Ühtepidi on lodjasõidu korraldamine aidanud elu sees hoida, teisalt on see meie missioon ja huviala," selgitas Jagomägi. "Enamasti polegi need lihtsalt lõbusõidud, vaid harivad retked paikadesse, kuhu muul moel ei pääse."
Isemajandavaks muutus lodjaprojekt tänavu kevadel. Jagomägi tunnistas, et kui praegu katab lodjasõidust saadav tulu ettevõtmise jooksvad kulud ja toob asjaosalistele leiva lauale, siis alginvesteeringut poleks Phare toetuseta suudetud teha.
Praegu peab ta MTÜ vormi tegevuse korraldamiseks ja toetuste saamiseks võimalikest parimaks, kuid ei välista, et kui lodjaga tehtav teenustöö maht suureneb, tuleb see loodushariduslikust tegevusest lahutada ja moodustada lodjasõitude eraldi äriühing. ERFi keskonnahariduse infrastruktuuri arendamise taotlusvoorust uue kahemastilise lodja ehituseks ja õppevahenditega varustamiseks lodjaselts toetust ei saanud - enamik sellest läks riigi- ja omavalitsustega seotud projektidele.
Tartu linnavalitsus otsustas sõlmida MTÜga Emajõe Lodjaselts koostöölepingu lodjapargi arendamiseks ning seada selleks seltsi kasuks hoonestusõigus 2,3 hektari suurusele kinnistule Ujula tänaval.
Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt peab lodjaselts lammutama kinnistul paikneva vetelpäästehoone ja ehitama lodjakoja, juurdepääsuteed, parklad, rajama haljastuse ja mänguväljakud.
Lodjapargis leiavad koha jõemuuseum, laste lodjamaa, uurimis- ja koolituskeskus, väikesadam jm. Külastajad saavad oma silmaga jälgida laevade ehitamist.
"Emajõgi ja selle kaldapealsed saavad lodjakoja projekti elluviimisel uue elu ja hingamise," ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Lodjaselts esitas taotluse lodjapargi rajamise projekti rahastamiseks EASile piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames. Projekti maksumus on 53,6 miljonit krooni, Tartu linn finantseerib projekti selle heakskiitmisel kuni 8 miljoni krooniga. Lodjakoda peaks valmis saama 2013. aasta lõpus.
Septembri lõpus avas KIK taotlusvooru, mille kaudu saavad looduskaitselisteks tegevusteks toetust taotleda nii mittetulundusühingud ja sihtasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud.
Toetusteks on ette nähtud 30 miljonit krooni ERFi raha. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. november.
Pool toetuse kogusummast on mõeldud ohustatud elupaikade, liikide ja populatsioonide taastamiseks ning säilitamiseks ja võõrliikide arvukuse piiramiseks. Teine pool läheb kaitstavate parkide, üksikobjektide ja maastike soodsa seisundi taastamiseks ning kaitstavate loodusobjektide külastamist suunava infrastruktuuri rajamiseks.
Tähelepanu tasub pöörata sellele, et elupaikade säilitamiseks vajaliku karja soetamist toetatakse vaid juhul, kui elupaigas pole seni karjatamist toimunud või kui karjatamiskoormus on väiksem kui elupaiga hooldamise nõuetes lubatud. Ühele projektile antakse 250 000 kuni viis miljonit krooni, taotleja omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti maksumusest.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et keskkonnkasutuse tasudest riigieelarvesse laekuv raha kasutatase sihtotstarbeliselt Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks.
Piltlikult öeldes annab KIK toetust keskkonnaseisundit parandavateks tegevusteks, mitte ei toeta taotlejat kui kohalikku omavalitsust, äriühingut või mittetulundusühingut.
Taotleja õiguslik staatus pole KIKi kontekstis primaarne. Küll aga peab taotlus vastama keskkonnaprogrammi finatseerimise korrale.