• Jaga lugu:

    45 Vene erusõjaväelast kaotasid Euroopa kohtus Eestile

    Eesti võitis Euroopa Inimõiguste Kohtus Vene erusõjaväelaste pensione puudutanud kohtuasja.

    Täna tegi Euroopa Inimõiguste Kohus Eesti riigile õigeksmõistva otsuse 45 Vene erusõjaväelase kaebustes Eesti vastu, leides, et Eesti pole rikkunud konventsiooniga tagatud õigusi.
    Endised sõjaväelased kaebasid, et neid on diskrimineeritud ja rikutud nende omandiõigust – õigust pensionile. Kaebajad leidsid, et kui neile makstakse pensioni 1994 sõlmitud Eesti ja Venemaa kokkuleppe alusel, on nad jäetud ilma pensionist ja et neid on diskrimineeritud, kuna üldiselt ei ole Eesti pensioni saamisel seatud tingimuseks, et isik ei saaks samaaegselt pensionit välisriigist.
    Nimetatud Eesti ja Venemaa vaheline kokkulepe seab sellise piirangu. Kaebuses toetusid kaebajad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja selle esimesele protokollile.
    Inimõiguste kohus leidis tänases otsuses, et kaebus on küll vastuvõetav, ent asus analüüsi tulemusena seisukohale, et kaebajate õigusi ei ole rikutud. Kohus märkis, et diskrimineerimisest saab rääkida üksnes siis, kui võrdseid ei ole koheldud võrdselt. Kohus leidis, et antud juhul olid  kaebajad erisubjektid, kelle suhtes kehtisid erireeglid ja seega oli nende erinev kohtlemine õigustatud.
    Kohus rõhutas ka riikide suurt kaalutlusõigust, kui kõne all on majandusliku või sotsiaalse strateegia üldised meetmed. Kohus nõustus Eesti selgitusega, et antud juhul tuleb arvesse võtta erilist ajaloolist konteksti, milles 1994. aasta kokkulepe sõlmiti; samuti seda, et erusõjaväelased teadsid juba Eestisse jäämise otsuse tegemisel tulevikus Eesti pensioni saamise tingimusi.
    Seega leidis kohus, et kaebajad ei ole võrreldavad ühegi teise pensionäridegrupiga Eestis ja seega ei riku nende suhtes kehtiv regulatsiooni nende õigusi. Eesti ja Venemaa uue pensionileppe sõlmimise läbirääkimiste osas märkis inimõiguste kohus, et selliste läbirääkimiste pidamine ei muuda kehtivat regulatsiooni diskrimineerivaks. Muude kaebajate kaebuste osas tunnistas inimõiguste kohus kaebused üldse vastuvõetamatuks.
    Kaebajate varalise kahju nõue oli esitatud summas 5,3 miljonit krooni ja hõlmas kaebajate väitel saamata jäänud Eesti pensioni. Kuna kohus ei rahuldanud kaebajate kaebust, siis jäi ka kahjunõue täielikult rahuldamata.
    Kaebajatel on õigus esitada otsuse tegemisest kolme kuu jooksul taotlus asja uuesti läbivaatamiseks 17 kohtunikust koosnevale suurkojale. Suurkoda võtab asja arutamiseks erandjuhtudel – kui kaebus tõstatab olulise, konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist käsitleva või üldise tähtsusega küsimuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.