Aktsiaturge võib oodata IPO-sadu

Tänu tugevale majanduskasvule ja madalatele intressimääradele kogusid Aasia firmad eesotsas Hiinaga esimese üheksa kuuga IPOde (aktsiate avalike esmaemissioonide) abil turgudelt raha topelt nii palju kui USA, Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika kokku (kokku ligi 90 miljardit dollarit). Ekspertide hinnangul see trend lähikuudel jätkub.

Raha kaasamisega on hoogu läinud ka meie idanaabrid. Alles möödunud reedel tõid Vene ärimehed Londonis börsile nii jaekaubandusketi O'Key kui ka internetigigandi mail.ru. Kohe-kohe peaks börsile tulema Vene riiklik teemanditootja Alrosa.

Euroopas langes esmaste emissioonide maht kolmandas kvartalis 3,1 miljardile dollarile, IPOde arv langes võrreldes möödunud kvartaliga 11 võrra, 49-le. Mitu Euroopa IPOt lükati edasi turgude ebakindluse tõttu.

Ernst & Youngi strateegiliste tõusvate turgude asejuhi Gregory K. Erickseni sõnul on börsile aga tulemas veel arvukalt kasvu taotlevaid firmasid. "Pärast kaheaastast ooteaega IPO võimaluse avanemiseks on firmad nõus aktsepteerima vähem agressiivseid hindamisi, lootes turule hiljem uuesti tagasi tulla ja teenida rohkem kapitali jätkupakkumiste teel." Ericksen usub, et kui makromajanduse olukord veelgi stabiliseerub, paraneb olukord ka globaalsetele IPO-turgudel.

Suurimad Euroopa viimased börsile tulijad on olnud Itaalia energeetikakontsern Enel, kes teenis tütarfirma Enel Green Power börsileviimisega 2,6 miljardit eurot. Eestlaste hulgas on üks tuntumaid värskeid börsipääsukesi tanklakette haldav Statoil Fuel & Retail, mis lisaks Oslos börsile tulekule otsustas Tallinna muuta oma verivärske börsifirma finantskeskuseks.

Meile lähematest turgudest käib IPO-melu endiselt suure hooga Poolas, kus sel aastal on börsile toodud juba poolsada firmat ning see aasta tõotab tulla mahtude poolest ajaloo kõige aktiivsem. Sel nädalal on näiteks oodata börsile Varssavi börsi ennast.

Ühendriikide IPO-turu on viimase nädala löönud kihama autotootja General Motors, mis kavatseb korraldada esmaemissiooni kogumahus kuni 13,6 miljardit dollarit. General Motorsi juhi Dan Akersoni eesmärk on teenida USA maksumaksjale tagasi 50 miljardit dollarit, mida riik Ühendriikide autotootja pankrotist väljatoomiseks alles eelmisel aastal mängu pani.

Huvi General Motorsi aktsiate vastu on väga suur. Esiteks loodab autotootja saavuta lähitulevikus väga hea kasumlikkuse ja teiseks pakutakse aktsiaid analüütikute arvates üliodavalt. Igatahes mõlemad tegurid aitavad USAs sillutada soodsat pinnast uutele IPOdele.

Hiinas ja Hongkongis oli kolmandas kvartalis 114 börsiletulekut, see on rohkem kui kolmandik maailmas toimunud 286 IPOst. Ernst & Youngi andmetel koguti aktsiaemissioonidega 53 miljardit dollarit.

Lisaks oli USAs 3. kvartalis üheksateist IPOks registreerunud firmat välismaalt, enamasti Hiinast. Ernst & Youngi ülevaatest nähtub, et kõik Hiina firmad soovisid teenida kas 100 miljonit dollarit või alla selle. "Praegu on 16 Hiina taustaga ettevõtet, nii kaevanduse, hariduse, kaupade ja äriteenuste vallast. See on uus (trend), arvestades et tavaliselt tulevad Hiinast tehnoloogiapõhised firmad," kommenteeris seisu E&Y Ameerika strateegiliste kasvuturgude juht Maria Pinelli.

Alates 29. oktoobrist on Hongkongi börsil noteeritud USA kindlustusfirma AIG Aasia tütarfirma AIA, mis korjas investoritelt kokku tervelt 20,5 miljardit dollarit. Tegemist oli läbi ajaloo börsi suurima emissiooniga.

Oktoobri keskel tõi Singapuri fond GIC börsile oma logistikaharu, mahuga 3,5 miljardit dollarit. Tegemist oli kõigi aegade suuruselt teise börsiletulekuga Singapuris.

Malaisias on 4 miljardi dollari suuruse IPOga börsile minemas riikliku naftakompanii Petronase keemiaharu.

Austraalias on oodata veel sel aastal viimase kümne aasta suurimat IPOt.

Queenslandi osariigi valitsus soovib müüa 75% raudteevedudest börsile ja teenida sellega umbes 5 miljardit dollarit. See oleks suurim samm Austraalia börsiparketil aastast 1997, kui börsile tuli 10 miljardiga telekomifirma Telstra.

QR National veab riigi kaht tähtsaimat majandusartiklit, sütt ja rauamaaki, kaevandustest sadamatesse.

Börsiletulek on osa 15 miljardi dollari suurusest infrastruktuuri müügiprogrammist, mis Queenslandi osariigis kavas on.

Pakkumiste tähtaeg on 22. november, kauplemine algab börsil 7. detsembril.

Autor: Katri Soe-Surén