Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilma erisoodustusmaksuta saaks palju asju ära teha
Venekeelne majandusleht Delovõje Vedomosti küsis ettevõtjatelt, milline maks on nende arvates kõige probleemsem ja millise maksu ärajätmine annaks nende ettevõttele suurimat kasu.
19. oktoobril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku ühtse käibemaksu kehtestamisest Euroopa Liidu territooriumil. Kuigi sammu eesmärk on ELi eelarve täitmise struktuuri muutmine, näitab see, kui tähtis on käibemaks. Või tähtsusetu - kuna maksu suurenemist 2% võrra ettevõtjad peaaegu ei märganud.
Eesti Statoili jaoks möödus käibemaksu suurenemine 2% võrra üpris rahulikult. "See ju tõusis ka konkurentidel. Tehnilisi probleeme ei tekkinud, kuna IT-süsteemidesse on muutusi väga lihtne sisse viia," seletas Eesti Statoili kontseptsiooniosakonna juhataja Kai Realo.
Euro Oili omanik Arno Hirtentreu ütles, et neil oli rohkem probleeme, näiteks käibe vähenemine, sest inimesed ei võtnud hea meelega vastu bensiiniliitri kallinemist 30 sendi võrra.
Sevenoil EST ei ole ka midagi kaotanud. "Kütus läks küll kallimaks, kuid meil on palju tanklaid, nii et mingeid suuri kahjumeid meil ei olnud," teatas juhatuse liige Mare Kolsar.
Autosid müüv City Motors lihtsalt korrigeeris oma allahindlusi, seletas ettevõtte direktor Hendrik Raave. Autohooldusel aga kaotasid nad raha küll.
Käibemaks ei ole mõjutanud hindu ka Optimera Estonias (Ehituse ABC). Ettevõtte finantsdirektori Anton Kutseri sõnul ei olnud selles mingit mõtet, kuna tõus oleks olnud väiksem kui 2%.
Tiheda konkurentsi tõttu Prisma Peremakreti hinnad isegi mõnevõrra langesid, ütles ettevõtte juhatuse esimees Janne Lihavainen.
2009. aasta edukaim jaekaupmees, OG Elektra omanik Oleg Gross ei ole käibemaksu muutusega rahul. "Vale oli tõsta käibemaksu just kriisi ajal. Eriti pidanuks vältima esmatarbekaupade kallinemist," ütles Gross. Ta märkis, et tagajärjed andsid tunda umbes pool aastat pärast maksu tõusu. "Keegi ei julgenud hindu tõsta ning seega võtsid firmad lisakulutused enda kanda. Mõelge ise, mida tähendab -2% ettevõttele, mis töötab 0-rentaablusega?" Grossile teeb see peaaegu miljardilise käibe juures 10 miljonit krooni.
Gross ütles, et tal ei oleks käibemaksu tõusu vastu midagi, kui ühtlasi langeksid sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks. "Need maksud on Eestis liiga kõrged ja soodustavad töötust. Praegu on tööturul palju lihttööjõudu, mille palkamine kõrge maksukoormuse tõttu on tööandjale isegi kahjumlik," on ettevõtja veendunud.
Lihavainen arvas, et Eestis on tööjõumaksudega kõik korras. "Inimesed peavad olema kindlad, et kui nad kaotavad töö või jäävad haigeks, saavad nad riigilt toetused, mis tulevad sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete arvel. Kui aga inimestel on kindlus, siis ta tarbib ka rohkem," seletas ta.
Tööjõumaksudega on rahul ka Kutser: "Kui langetada sotsmaksu, siis väheneb ka inimeste sotsiaalne kindlustatus, aga haiglate rahastamiseks tuleks siis luua eraldi fondid."
Kõige peamine maksusüsteemis on stabiilsus ning seetõttu hiljuti Tallinnas kehtestatud müügimaks paljudele ei meeldi.
"Välisinvestori jaoks on riigi maksusüsteemi stabiilsus väga tähtis. Iga ootamatu muudatus mõjub halvasti investeerimismainele. Ere näide on müügimaks: viimase hetkeni ei olnud selge, kes seda maksab ja milline tulevik seda ootab," on nördinud Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen.
Tema kolleeg, A-Selveri juht Andres Heinver on sama meelt: "Poekettidele oli müügimaks kui mõru pill. Tarbijate jaoks ei muutunud midagi, kõik kulutused võttis Selver enda kanda."
Maksul ei näe mõtet ka Optimera Estonia finantsdirektor Anton Kutser. "Ei saa aru, milleks on seda vaja. Tallinnal on niigi suur tulubaas. See ainult pärsib konkurentsi."
City Motorsi tegevdirektor Henrik Raave on veendunud, et erisoodustusmaks tekitab tõsiseid probleeme: "Näiteks ei saa me oma müüjale anda autot nädalavahetuseks, kuna see on erisoodustus. Meie arvame aga, et see on vajalik müügi suurendamiseks."
Lihavaineni arvates hõlmab erisoodustusmaks ettevõtlusega seotud tegevust. "Ilma selle maksuta saaks palju asju ära teha," ütles ta. Kuid Lihavaineni arvates ei ole see kõige suurem häda.
Henrik Raave City Motorsist arvas samuti, et kõnealune maks ei tekita kõige suuremaid probleeme. "Me lihtsalt kohandume Eesti maksusüsteemiga ja peame seda normaalseks."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.