Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuld võiks peatada valuutasõja
Täna ajalehes Financial Times ilmunud arvamusloos soovitab Maailmapanga juht Robert Zoellick kaaluda uuesti globaalse kullastandardi kasutuselevõttu.
Initsiatiiv võiks tulla G20 riikidelt, mis kogunevad sel nädalal Soulis tippkohtumisele, kus valuutaturu pingetest ei saa üle ega ümber.
Zoellicki sõnul on aeg mõelda uuele globaalsele rahasüsteemile pärast vabalt liikuvate valuutade süsteemi teket 1971. aastal, mil fikseeritud vahetuskursside süsteem Bretton-Woods I kokku varises.
Zoellicki visandi järgi kuuluksid uude süsteemi USA dollar, euro, Briti nael, Jaapani jeen ja Hiina renminbi. Lisaks tuleks kaaluda kulla kasutamist üldise referentspunktina turu ootustest inflatsiooni, deflatsiooni ja valuutade tulevaste väärtuste osas, kirjutas Zoellick.
Zoellicki artiklist peegeldub rahulolematus praeguse rahvusvahelise süsteemiga.
USA ja mitmed teised riigid süüdistavad oma valuutat kunstlikult madalal hoidvat Hiinat maailmamajanduses tekkinud suure tasakaalutuse pärast.
Samas on Saksamaa ja paljud teised riigid väga teravalt kritiseerinud ka USA keskpanga tegevust, mis otsustas läinud nädalal rahaturgudele pumbata veel 600 miljardit dollarit.
„See ei ole järjepidev, kui ameeriklased süüdistavad hiinlasi valuutakursiga manipuleerimises ning siis ise keskpanga rahapresside abil dollari vahetuskurssi kunstlikult alla tüürivad,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Enamik majanduseksperte arvab, et kullastandard tähendaks siiski liiga ranget rahapoliitikat, kus võimalike majandusšokkide põhiraskus jääks kasvu ja hõive kanda.
Zoellick leiab, et aeg oleks debatti vähemalt alustada. 1971. aastast maailmamajanduses toimunud muudatuste ulatus on võrreldav muutustega 1945 ja 1971. aasta vahel. „Kooliõpikud võivad kulda käsitleda küll n. ö vana vääringuna, kuid turud kasutavad kulda tänasel päeval alternatiivse maksevahendina.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.