Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala riikide võlakriisis on alanud järgmine vaatus

    Iirimaa on järgmine kandidaat, signaliseerivad pikaajaliste võlakirjade intressimäärad, mis ületasid eile 8,5% piiri. Eile võlakirju müünud Portugalil tuli kümneaastase tähtajaga võlakirjalt intressi maksta 6,8% aastas, mis on üsna valitsuse valupiiri lähedal.
    Olulisemaid põhjuseid, miks euroala võlakriis jälle tuure võtab, on kaks.
    Esiteks hakkab turgudele kohale jõudma, et võlgades riikides käivitatud ranged säästukuurid ei too tingimata oodatud lahendust. Erilises nõiaringis on Iirimaa, kus pankade päästmisega seotud tohutud kulud suruvad peale järjest uusi lõikeid ja maksutõuse, seni tehtu pole aga investorite usaldust taastanud. Juba prognoositakse Iiri pankadele järgmist vapustust hapnevatest eluasemelaenudest.
    Citigroupi laenuosakonna juhi Matt Kingi sõnul on Lõuna-Euroopa ja Iirimaa probleem selles, et ei avalikul ega erasektoril ole raha, et majandust uuesti käima vedada. Mõlemad on suure võlakoorma all. "Vastus võlaprobleemile on kärped, kuid isegi kui neil muud võimalust peale säästmise ei ole, pole veel kindel, et see probleemi lahendaks," ütles King Kopenhaagenis finantsanalüütikute konverentsil.
    Teine põhjus on euroalale kavandatav uus kriisihaldusmehhanism, kus Saksamaa nõuab osa vastutuse veeretamist investorite õlule.
    "Valuutaliitu ei loodud finantsspekulantide rikastumise mudeliks," rõhutas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kellel on järgmiseks ELi rahandusministrite kohtumiseks valmimas esimene visand uuest kriisihaldusmehhanismist.
    See koosneks kahest etapist - esimeses määratakse raskustes riigile karm säästukuur ja pikemad maksetähtajad. Kui see probleemi ei lahenda, tuleb võlad restruktureerida ning võlausaldajatel osa laenust korstnasse kanda, kirjeldas Schäuble ajakirjale Der Spiegel.
    Oma ettepanekud esitas sel nädalal ka Bruegeli mõttekoda Brüsselis, mis pakkus välja USA stiilis pankrotikohtu loomise ja abifondi.
    "See kõik võib investorid euroala perifeeriast sootuks minema peletada," hoiatas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, jagades siin Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet' arvamust.
    Juba näitabki statistika, et euroala perifeeria sõltub järjest enam kodumaiste pankade ja pensionifondide rahast, välisinvestorid müüvad.
    Eile palus Portugali rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos asjasse võimalikult kiiresti selgust. "Keegi ei süüdista turge," ütles ta, lisades, et müügilaine peamine põhjus on investorite seas maad võtnud ebakindlus, mis karistab perifeeriariike.
    Ülemkogu president Herman van Rompuy peaks ettepanekud uuest kriisihaldusmehhanismist esitama detsembriks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: tarneahelaid ootavad ees suured muutused
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.