Euroala riikide võlakriisis on alanud järgmine vaatus

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 10. november 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala riikide võlakriisis on alanud järgmine vaatus
Iirimaa on järgmine kandidaat, signaliseerivad pikaajaliste võlakirjade intressimäärad, mis ületasid eile 8,5% piiri. Eile võlakirju müünud Portugalil tuli kümneaastase tähtajaga võlakirjalt intressi maksta 6,8% aastas, mis on üsna valitsuse valupiiri lähedal.
Olulisemaid põhjuseid, miks euroala võlakriis jälle tuure võtab, on kaks.
Esiteks hakkab turgudele kohale jõudma, et võlgades riikides käivitatud ranged säästukuurid ei too tingimata oodatud lahendust. Erilises nõiaringis on Iirimaa, kus pankade päästmisega seotud tohutud kulud suruvad peale järjest uusi lõikeid ja maksutõuse, seni tehtu pole aga investorite usaldust taastanud. Juba prognoositakse Iiri pankadele järgmist vapustust hapnevatest eluasemelaenudest.
Citigroupi laenuosakonna juhi Matt Kingi sõnul on Lõuna-Euroopa ja Iirimaa probleem selles, et ei avalikul ega erasektoril ole raha, et majandust uuesti käima vedada. Mõlemad on suure võlakoorma all. "Vastus võlaprobleemile on kärped, kuid isegi kui neil muud võimalust peale säästmise ei ole, pole veel kindel, et see probleemi lahendaks," ütles King Kopenhaagenis finantsanalüütikute konverentsil.
Teine põhjus on euroalale kavandatav uus kriisihaldusmehhanism, kus Saksamaa nõuab osa vastutuse veeretamist investorite õlule.
"Valuutaliitu ei loodud finantsspekulantide rikastumise mudeliks," rõhutas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kellel on järgmiseks ELi rahandusministrite kohtumiseks valmimas esimene visand uuest kriisihaldusmehhanismist.
See koosneks kahest etapist - esimeses määratakse raskustes riigile karm säästukuur ja pikemad maksetähtajad. Kui see probleemi ei lahenda, tuleb võlad restruktureerida ning võlausaldajatel osa laenust korstnasse kanda, kirjeldas Schäuble ajakirjale Der Spiegel.
Oma ettepanekud esitas sel nädalal ka Bruegeli mõttekoda Brüsselis, mis pakkus välja USA stiilis pankrotikohtu loomise ja abifondi.
"See kõik võib investorid euroala perifeeriast sootuks minema peletada," hoiatas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, jagades siin Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet' arvamust.
Juba näitabki statistika, et euroala perifeeria sõltub järjest enam kodumaiste pankade ja pensionifondide rahast, välisinvestorid müüvad.
Eile palus Portugali rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos asjasse võimalikult kiiresti selgust. "Keegi ei süüdista turge," ütles ta, lisades, et müügilaine peamine põhjus on investorite seas maad võtnud ebakindlus, mis karistab perifeeriariike.
Ülemkogu president Herman van Rompuy peaks ettepanekud uuest kriisihaldusmehhanismist esitama detsembriks.
Hetkel kuum