Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiustajate jõukus pankades sulab

    Kui aasta-paar tagasi meelitasid meie pangad kliente isegi 6-10%-lise aastase intressimääraga, siis nüüdseks on hoiuste intressimäärad langenud kõigest 1-3% juurde. Rahaliselt tähendab see seda, et hoiustajad teenivad kuus sadu miljoneid kroone varasemast vähem. Nagu sellest poleks veel vähe, on viimastel kuudel kerkinud Eestis aastane inflatsioonitempo 5% juurde, mis näitab, et kontol olev raha kaotab päris kiiresti ostujõudu.
    "Hoiuseintressid on alanenud, kuna Eesti on peatselt ühinemas euroga ja seda tuleb vaadata kui uut reaalsust - ühisraha intressitase jääbki oluliselt madalamaks," selgitas SEB jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit.
    Pankade esindajate sõnul pole hoius praegu vaba raha paigutamiseks mõistlik valik ja nad soovitavad heade intressidega harjunud hoiustajal alternatiivsetele lahendustele mõtlema hakata.
    "Arvestades praeguseid reaalseid väga madalaid hoiusteintresse ja teisest küljest taas kasvama hakanud inflatsiooni, siis raha lihtsalt kaotab hoiusel oma reaalset väärtust," selgitas Mandatum Life'i juhatuse esimees Imre Madison, kes soovitab igal hoiustajal hoopis oma riskiprofiilile sobiv investeerimislahendus leida.
    Hoolimata hoiuste intresside järsust langemisest ja inflatsiooni kasvust, on eestlastest hoiuste mahud kolme aasta jooksul kasvanud peaaegu 16 protsenti ning ulatuvad 133 miljardi kroonini. Ka aasta lõikes on kontol olevad rahamassid üle 7 miljardi krooni jagu kasvanud.
    "Eelnevalt on enam tarbitud ja säästuvõime on selle võrra madalam olnud. Nüüd on hoiuste kogumaht kasvanud eelkõige tarbimise arvel ehk inimesed kulutavad vähem ja rohkem raha on kogunenud säästudeks," selgitas olukorda Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna juht Ede Raagmets.
    Madisoni kinnitusel on hoiuste mahtusid kasvatanud lisaks asjaolu, et 2008. aasta teises pooles ja 2009. aasta esimeses pooles liikusid väga paljud investorid oma aktsia- ja võlakirjapositsioonidelt turvalistesse hoiustesse hinge tõmbama. "Saadi ju turgude langusest väga valusalt pihta ja investeerimisportfellid kaotasid sageli enam kui poole oma väärtusest. Sel hetkel sai raha kasvatamise asemel peamiseks eesmärgiks raha väärtuse säilitamine," rääkis Madison.
    Vaikmäe-Koidu sõnul süvendab arenenud riikide võlaprobleem inflatsioonisurvet, samal ajal kui baasintressid on rekordmadalad. Seega inflatsioonist kõrgemat tootlust madalal riskitasemel kahjuks teenida ei saa ja nõnda peaks otsima alternatiivseid lahendusi.
    Hoiuse intressidest kõrgema tootluse poole püüdlemine eeldab Nordea Panga investeerimis- ja säästutoodete juhi Jürgen Rehemägi kinnitusel kindlasti ka kõrgemat riskitaluvust. "Kliendile sobiva rahapaigutusviisi leidmine sõltub alati ikkagi temale vastuvõetavast riskitasemest ja investeerimisperioodi pikkusest," rääkis Rehemägi.
    Eduka lasterõivaste tootja Lenne OÜ omaniku Urmas Leemani sõnul on raha hoiustamisel tulusus tõepoolest palju väiksem, kui see vanasti oli. "Olukord paneb kindlasti alternatiividele mõtlema - aktsiaturu, kinnisvaraturu või mille iganes poole," ütles Leeman. Samas lisas ta, et intressid olenevad sellest, missuguses valuutas raha hoida. Kui näiteks hoida Austraalia dollaris, siis polegi aasta tootlus nii paha.
    Leeman pole praegu raha kusagile mujale investeerinud ega ole alternatiivide osas ka pangaga konsulteerinud.
    "Pigem oleme siiani tegelenud oma asjaga ega ole investeerimisvõimaluste peale seni väga rõhunud," rääkis Leeman.
    Madison ei näe põhjust, miks Eestis peaksid eurohoiuste intressid lähiajal olulisel määral kasvama hakkama. "Kindlasti jääb hoius edaspidi raha väärtuse säilitamise lahenduseks, aga mitte raha kasvatamise lahenduseks nagu 2007-2009 seda kroonihoiuste puhul nägime," arvas Madison.
    Rehemägi on veidike positiivsemalt meelestatud ja tema arvates on intressimäärad hetkeseisuga pigem oma madalaimast tasemest pisut tõusmas ja lähiajal on tõenäolisem hoiuseintresside kerge tõus kui langus.
    Vaikmäe-Koidu sõnul jäävad hoiuse intressimäärad esialgu samale tasemele ja võivad tasapisi tõusma hakata alles 2012. aasta kevadest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Energiasalve eestvedaja: seitse soovitust uuele valitsusele, mida energeetikas muuta
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.