Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pentagon otsib Eestist kaupa

    Pentagoni suurim logistiline tugisammas Defence Logistic Agency (DLA) on pöördunud Kaitsetööstuse Liidu poole saamaks selgust, kas Eesti ettevõtetelt oleks võimalik Afganistanis sõdivatele võõrvägedele osta köögivilja, joogivett ja ehitusmaterjale. Kogused oleksid Eesti mõistes vägagi suured.
    Liit koostas nimekirja, mille saatis ka DLA-le. Teiste seas figureerivad seal Eesti suuremate köögiviljakasvatajate Sagro ja Kadarbiku nimed. Samuti on "üles antud" Kunda Nordic Tsement ja Värska Vesi.
    Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein ütles, et nemad saaksid müüa Afganistani umbes 5000 tonni kottidesse ja konteinerisse pakendatud tsementi kuus.
    See teeks 60 000 tonni aastas, mis oleks ettevõttele päris kopsakas ekspordilisa. Summadest Einstein ei rääkinud, kuid ta ei alahindaks enda sõnul võimaliku müügi majanduslikku aspekti.
    "Oleks väga tore, kui saaksime tsementi rohkem müüa. Viimasel ajal oleme tootnud ja müünud rohkem klinkerit. Seda nii Aafrikasse kui ka Brasiiliasse, kuid meie jaoks oleks kõige parem ikkagi tsemendiga tegeleda," rääkis Einstein.
    ASi Sagro juhataja ja üks omanikest Kalle Reiter märkis, et tema on enda ettevõtte tutvustuse küll Kaitsetööstuse Liidule saatnud, kuid esialgu ei ole ta tagasisidet saanud.
    "Kui tagasiside tuleks ja läbirääkimised algaksid, siis saaksin kapsast ja peeti müüa ikkagi alles järgmise aasta toodangust. Praegu ei oleks ma valmis Eesti turule mõeldud kaupa mujale müüma. Pealegi sõltuks ikkagi kõik tingimustest, mida pakutakse," arutles Reiter.
    Köögiviljakasvataja väitel saaks ta kasvuperioodi vältel müüa umbes 1000 tonni peeti ning sama palju kapsast.
    "Mina saan vajadusel järgmisel kasvuperioodil rohkem kapsast ja peeti maha panna kui seni. Rohkem inimesi saab tööd ja riik makse. Minul on tegelikult ükskõik, kellele kauba maha müün. Kas sõjaväele või kaubandusketti… Peaasi, et leian ostja ja saaks eksportida," ütles Reiter.
    Kadarbiku köögiviljatalu peremees Ants Pak saaks Afganistanis viibivaid sõdureid rõõmustada eestimaiste smuutide, peedi, kapsa, porgandi ja mahladega.
    "Kõike, mida toodame, saame neile soovi korral müüa. Laias laastus suudaksin ära toita 100 000 nende inimest," rääkis Pak.
    Talle meeldiksid ameeriklased klientidena iseäranis seetõttu, et ettevõtte kulude real väheneksid kaubanduskeskuste boonustasud ja logistikakulu. "Oleks üks kindel ostja, kes on alati võimeline ka kauba eest maksma. Kindel tarne ja müük," rääkis Pak.
    Kadarbiku oleks tema sõnul võimeline müüma Afganistani kuus 1500 tonni hapukapsast, 3000 tonni porgandit ja kuni 3000 tonni kapsast. See eeldaks muidugi külvipinna suurendamist ja inimeste juurdepalkamist.
    Samas tunnistas Pak, et müüa umbes 130 000 inimesele söögi- ja joogipoolist oleks ime.
    "Kui nii juhtuks, oleks see tõeline õnn. Oleme siin 20 aastat konkureerinud Poola imeodavate kaupadega… Selline õnn oleks isegi uskumatu," märkis Pak.
    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, kes on ka Kaitsetööstuse Liidu juhatuses, läks õige turri, kui võimaliku tehingu kohta pärida. "Sellest on praegu väga-väga vara rääkida. Seni ei ole ameeriklased meid veel külastanud," vabandas Veskimägi.
    Eesti ettevõtete jaoks oleks Afganistanis teenivale väeüksusele vajalike kaupade eksport suurepärane võimalus suunduda uutele, seni veel kaugeks jäänud ja avastamata turgudele. Ühtlasi annaks see meie eksportööridele ka sisulisi teadmisi ja kogemusi, kuidas Defence Logistic Agency (DLA) kaudu oma kaupa müüa.
    Eesti on üheks lüliks ka Muuga sadamast Afganistani kulgeva raudteetransiidi teekonnal. Kindlasti oleks Eesti ettevõtluse jaoks suur väljakutse pakkuda meil toodetud kaupu (puit, metallkonstruktsioonid jne) ka sellesse Eestit läbivasse tarneahelasse.
    Pikemas perspektiivis oleks Eesti ettevõtlusorganisatsioonidel koostöös DLAga huvi kaardistada kaubagrupid, mille tarne Afganistani võiks olla liitlasvägede jaoks huvipakkuv ja meie ettevõtete jaoks jõukohane.
    Kuivõrd oluline oleks Eesti jaoks välis- ja kaitsepoliitilist aspekti silmas pidades, et DLA siitkandist (küsiti ka Läti kohta) teatud kaupu ostaks?
    Välis- ja kaitsepoliitiliselt oleksid DLA hanked nende teostumise korral kindlasti väike, kuid positiivne areng, mis kaudselt suurendab USA kohalolekut meie regioonis. Eelkõige oleksid sellised hanked siiski positiivse märgilise tähtsusega Eesti majanduse jaoks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.