Kõhtu täitev Drink

Ühelt poolt viis mind sinna uudishimu - Drink on ennast nii osavalt tänavanurgale sisse seadnud, et temast on võimatu mööda vaadata. Aga veel oli põhjuseks asjaolu, et sealsete praadide hinnad jäävad sajast kroonist allapoole ja eelarve tasakaalu huvides on sellega arvestamine aeg-ajalt hädavajalik. Kuigi Drink, tahtsin seal ikkagi pigem söönuks kui joonuks saada.

Nagu korralikus õllekas ikka on suur osa toitu sellist, mida saab näpu või kahvliga suhu pista, et teine käsi samal ajal õllejoomiseks vaba püsiks. On suupistete kohustuslik kava, nagu sibularõngad, kanatiivad, pelmeenid, friikartulid, küüslauguleivad, aga on ka Tai stiilis kalakoogid ning vorsti-, oa- ja kartulivõileivad. Peale võileibade on kõik kas friteeritud või praetud, igal juhul rasvainega vääristatud.

Pearoogades on õllel oluline roll: on beef & ale pie ehk õllekastmes küpsetatud lihalõik tainakaane all, on bangers & mash ehk õlleses sibulakastmes hautatud sealihavorstikesed, on Krušovice'i õlle kastmes küpsetatud sealiha ja Paulaneris marineeritud küpsetatud lõhefilee. Vähe sellest - mitu rooga on disainitud spetsiaalselt kindla õllega manustamiseks ja need on menüüs märgistatud pudelikujulise tähisega. Nii et toit pole seal mitte ainult õlleisu kasvataja ja hädapärase näljakustutaja rollis.

Tai stiilis kalakoogid olid kodused, justkui oleks säästlik vanaema lõunast järele jäänud kartulipudru ja kala õhuks uuel moel lauale pannud. Koduse moega oli ka õllekastmes seafilee hapukapsaga, ainult ükski kohalik vanaema tõenäoselt hapukapsast kurgi- ja tomativiiludega ei garneeriks. Liha pärines läbikasvanud seaküljest ja see oli õllekastmes mõnusalt pehmeks haudunud, kapsas oli maitsev - mida ühelt pubiroalt veel tahta.

Briti erimenüüst osutus valituks krõbe kala ja kartulid ehk fish & chips. Kalatükk oli keskmisest suurem ja õlletaina sees friteeritult pehmeks ja õrnaks jäänud, koorik aga kuldne ja krõbe - jälle kõik pubiroa tingimused täidetud. Kuulsaima Briti söögipoolise elustamiseks oli laual olemas isegi hädavajalik linnaseäädikas.

Ei saa väita, et proovitud road oleksid pakkunud erilist gastronoomilist elamust, selleks pole ühes pubis ei eeldusi ega meil ootusi, aga korralikud kõhutäitjad olid nad kindlasti. Lõpetuseks söödud šokolaadikook isegi üllatas - see oleks teinud au ka igale keskmisele kohvikule, mis ju tunduvalt rohkem magusale orienteeritud kui üks õllekas.

Õlut on Drink tõesti palju varunud. Tõenäoselt on pubi pidajatel õigus, kui nad hindavad oma õllevaliku Tallinna või isegi Eesti suurimaks. Ja veel, kui enamik Eesti pubidest on temaatiliste vihjetega baarid ning mõjuvad kui keskpärased imitatsioonid, siis Drink on tõeline, mitte matkitud.