Mõisaehitaja jättis partnerid pika ninaga

2008. aasta lõpus, kui Pärsti vallavalitsus kuulutas Heimtali mõisa ehituse võitjaks suure kogemustepagasiga ehitaja Remeti, ei võinud nad selle tulemust halvimaski unenäos ette kujutada.

"Kohal käinud eksperdid on kinnitanud, et sellise töökultuuriga ettevõtet pole nad 21. sajandil veel näinud," ütles Pärsti vallavanem Erich Palm.

Peaaegu kaks aastat kestnud ehitustööd Pärsti vallas Heimtali mõisa renoveerimisel on päädinud totaalse krahhiga, mida harutavad eksperdid ja advokaadid.

Kui algselt pidi maja valmis saama selle aasta augustis, pikendati tähtaega novembri lõpuni. Nüüd on ehitus lõplikult seiskunud ning vald, kes ajab Remetiga asju advokaatide kaudu, kuulutab lähiajal välja uue riigihanke. Valda nõustava advokaadi Hannes Olli sõnul kasutab vald ühiskondlikke ressursse ja kabinetivilus (nagu eraõiguslike äriühingute puhul), ei ole võimalik Remetile uusi, soodsaid ja riigihankest erinevaid tingimusi kokku leppida. Vastasel juhul kaotaks riigihanke institutsioon kui selline oma mõtte.

Osapoolte versioonid selle kohta, miks probleemid tekkisid, lähevad lahku.

Vallavanem Palmi sõnul tegi Remet 2010 suvel kahel korral vallale ettepaneku leping poolte kokkuleppel lõpetada.

"Kui me projektid kooskõlastasime tingimusega, et muudatused viiakse sisse ka riigihanke tehnilistesse tingimustesse, hakkas Remet meilt lisaraha küsima. Remet pani valla ühtlasi ultimaatumi ette: "Kui vald Remeti tingimustega ei nõustu, siis töödega ei jätkata!" Samal ajal ei olnud vallal võimalik riigihanke menetluses seatud tingimusi ega töövõtulepingut eirama hakata. Lisaks piiravad valda ajaloolise ehitise muinsuskaitsenõuded materjalide valiku ja teostuse tingimustega. Pealegi olid kõik objekti ja töid iseloomustavad kriteeriumid hankedokumentides avaldatud.

"Kui Remet ühepoolselt projekti muuta tahtis, polnud see meile vastuvõetav, sest ehitus oleks läinud kallimaks," selgitas Palm. Nii ongi leping Remetiga vallavolikogu otsusega üles öeldud ja vald on andnud asja advokaatide kätte. Vald tellis ehitusekspertiisi, sest Palmi sõnul on Remet teinud töid ebakvaliteetselt.

"Remet ei toonud oma pädevust ja referentsi kahjuks meie objektile. Nagu kriisi ajal ikka, püütakse odavamalt läbi ajada. Ettevõttel võiks olla ka tsunftiau - missuguse laga nad maha jätsid! Kui ma palusin neil see ära koristada, küsisid nad, kas vald maksab selle eest? Loomulikult ei maksa," rääkis Palm.

Remeti omaniku ja juhatuse esimehe Aivar Lehtmetsa sõnul käib vaidlus selle üle, et tellija soovib saada esialgsest projektist erinevaid töid.

"Ehitusloa järgi väljastatud projekti järgi polnud tellija enam nõus töid jätkama. Kaks aastat ehitasime ja oleks ammuilma selle valmis saanud, aga tellijal pole soovi ehitada. Minu arvates hakkas vald nõudma asju, mida riigihankes polnud," ütles ta.

See, et Remet tegi alapakkumise ning ei tulnud enam toime, ei vasta tema sõnul tõele.

"Oleme Pärsti vallaga otsinud pikalt probleemidele lahendusi, kuid kahjuks oleme lepingu lõpetamise olukorras," rääkis Remeti müügidirektor Andres Neemre. "Tehtud tööde eest on osaliselt tasumata. Loodan, et lahendus saabub kiiresti, seejärel saame lahendada probleemid alltöövõtjatega," ütles Neemre.

Heimtali mõisas alltöövõtjana tegutsenud firma Esro ehitusdirektori Tõnu Põldma sõnul on nemad andnud asja juristide närida.

"Et saaks kätte vähemalt raha juba tehtud tööde eest," ütles ta. "Kahtlustan, et eelarves oli midagi prognoosimata, st mingi raha oli pakkumisse sisse arvestamata. Oli see sihilik või kogemata - ei tea," lisas Põldma.

Esro juhatuse esimehe Jaan Saare sõnul on ettevõttel Remetilt saamata üle 100 000 krooni. "Esitasime Remetile nõude ja oleme andnud asja kohtusse," rääkis Saar.

Tartu firma Plekimees juht Aare Nurk ütles, et pole 15 tegutsemisaasta jooksul Remeti-suguse firmaga varem kokku puutunud. "Sellist korralagedust pole ma ka näinud," lisas ta. "Märtsist oli vaikus, enam ei tahetud suhelda. 20% kogu lepingu mahust jättis Remet maksmata. Telliti veel lisatöid, saatsin mehed tegema, ehkki vana võlg oli üleval. Aumehena mõtlesin, et tuleb ära teha. Kahjuks tegin endale võlga juurde," rääkis Nurk.

Altöövõtjad tunnistasid, et Remet kasutab samasugust vahefirmade skeemi, nagu seda on teinud Wolmreks ja Kristiine Ehitus, millest Äripäev hiljuti kirjutas.

Heimtalis ei sõlminud alltöövõtjatega lepingud Remet, vaid samasse gruppi kuuluvad A.L. Kapital, RMT Ehitus või Remet Ehitus. Vallavanema sõnul pole Remet neile kooskõlastamiseks neid firmasid esitanud.

Remeti ehitusdirektor Andres Neemre peab vahefirmade kasutamist pikaaegseks praktikaks. "Remeti kontsernisisene töökorraldus on selliselt välja kujunenud meie peaaegu 20 tegevusaasta jooksul," ütles Neemre.

Remeti omanik Aivar Lehtmets ei näe samuti selles probleemi. "Ma ei näe mingit probleemi. Kõik on seaduslikud ja korralikud firmad. Kindlasti oleme riigihangetel need ka märkinud," ütles ta.

Probleemid algasid just asjaolust, et ehitaja suhtus leigelt projekteerimis-uurimistöödesse ja vajalike kooskõlastuste hankimisse. Samuti viibis ehitaja muinsuskaitselist tegevusluba omav töötaja harva objektil. Siis vahetus ehitustööde projektijuht. Sellistes tingimustes oli muidugi tellija ja omanikujärelevalve esindajal hulgaliselt märkusi tööde ja ehitaja valitud kaadri kvalifikatsiooni kohta. Sellises olukorras veniski ehitustööde aeg ning kasvasid objekti üldkulud ja 2010. aasta suvel hakkasid ka ehitushinnad kasvama. Ehitusaeg venis, tellija ja omanikujärelevalve nõudsid vigade parandamist ja nii muutuski tööde tegemine ehitajale ebahuvitavaks.