12. november 2010 kell 9:11

G20 tippkohtumine ei tootnud taas tulemust

Rasked ja kohati ülekeenud tunnetega peetud kõnelused maailma 20 juhtiva tööstusriigi liidrite vahel ei tootnud taas mingit reaalset tulemust. Konkreetsed teemad lükati edasi uude aastasse. 

Kaks päeva vaieldi, arutleti ja argumenteeriti valuuta ja kaubandusprotektsionismi teemadel, kuid tulemuseks kujunes vaid nõusolek töötada välja juhised, kuidas suunata maailmamajandus enam tasakaalustatud kursile. Selle saavutamiseks võetakse esialgu aeg maha, et järgmise aasta esimeses pooleks saaks vaibunud pingete taustal arutleda konkreetsete meetmete üle.

2008. aastal alanud kriisi tingimustes võis G20 riikide juhtide seas täheldada teatavat ühtsustunnet ning konsensust, kuid tänaseks on riikide erinevad arengusuunad ja probleemid selle üksmeele selgelt lammutanud.

Kohtumisele iseloomulikult tekkisid mitmed vastasseisud, kus peamisteks osalisteks olid USA, Hiina, Saksamaa ja Suurbritannia ning igaüks mõistagi nägi valitsevat olukorda enda mätta otsast.

Jätkuvalt oli Ühendriikide suurimaks mureks valuutakursside kunstlik hoidmine ja sellest tulenev ekspordi ja impordi nihkumine kaubanduspartnerite vahel, mis viib majanduse tasakaalust välja.

"Valuutakursid peavad peegeldama majanduse tegelikku seisu," ütles Ühendriikide president Barack Obama kohtumisel. "Arenevad majandused peavad valuuta kursi vabaks laskma. Ma rääkisin sellest (Hiina - toim) president Hu'ga ja jälgime lähedalt Hiina valuuta kallinemise käekäiku."

Hiina omakorda väidab, et on kindlalt pühendunud enda valuutareformidele, kuid ülemaailmne majandus peab enne stabiliseeruma. BBC andmetel kutsuti Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa ametnikud varajastel hommikutundidel kokku, sest Ühendriikide ja Hiina ametnike sapised kõnelused purunesid.

USA ei leidnud toetust ka enda Lääne partneritelt Euroopas, keda on massiliselt pahandanud jänkide plaan toetada riigi majandust täiendava 600 miljardi dollariga lihtsa rahatrükkimise teel, samas kui Euroopa valitsused võitlevad eelarve defitsiitide vähendamisega ja rakendavad üleüldist kokkuhoiupoliitikat.

Nii leidiski president Obama ennast peamiselt kaitsvas rollis, sest lisaks hiinlastele tuli Ühendriikide riigipeal vastu astuda ka jõuliseid avaldusi teinud Suurbritannia peaministrile David Cameronile ja Saksamaa kantslerile Angela Merkelile.

"Me kuuleme küll argumente, et kui sul on defitsiit, siis ära tegele sellega veel, sest majandusest raha äravõtmine vähendab kasvu, kuid ma lihtsalt ei aktsepteeri seda," ütles David Cameron New York Timesile.

Angela Merkel esindas omakorda sakslastele omast vaatenurka, kes talusid kahe maailmasõja vahel hüperinflatsiooni. "Ei mina ega Saksamaa ole see, kes väidavad, et majanduskasv ja fiskaalne piiramine on vastassuunalised," ütles Merkel kohtumisel. "Need sobivad väga hästi kokku ja on tähtis pöörduda tagasi jätkusuutliku kasvu teele."

Oma sõna oli kantsleril öelda ka USA poolt taga aetava kaubanduse tasakaalumise kohta. Defitsiitidega riikide ülesanne on tõsta enda konkurentsivõimet, mitte piirata riike, kes on leidnud mooduse, kuidas enda kaupa maailmale müüa, lausus Merkel.

Palju on muutunud 20 võimsaima riigi suhetes alates kriisi algusest. Suurbritannial on uus peaminister, kes isegi poole miljoni töökoha kaotuses ei karda eelarvet kokku tõmmata. Saksamaal on Merkel loobunud tugevatest stiimulpaketidest ning Saksamaa majandus on Euroopa suurim vedur.

Hiina seisab endiselt sama julgelt USA survele vastu ning riigi majandus endiselt kasvab ca 10% aastas. Vaid USA on jäänud samasuguse keynesliku poliitika juurde, kui 2008. aastal, pumbates üha enam raha majandusse. Kasu pole sellest seni olnud ning enam ei järgi teised riigid ka USA õpetussõnu.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California

Hetkel kuum