Anne Oja • 13. november 2010 kell 9:41

Ministeerium kaitseb Eesti pakendisüsteemi

Keskkonnaministeerium tahab seada tagastatavatele pakenditele müügi- ja ostupiirangu, et kaitsta Eesti pakendisüsteemi Lätist ja Leedust toodava taara eest.

Keskkonnaministeerium saatis äsja justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks jäätme- ja pakendiseaduse muutmise eelnõu, mis ütleb, et pärast tootmisest mahavõtmist või pakendimärgi muutmist võib jooke müüa 12 kuud. Kui poodnikud selle aja jooksul kaubast lahti ei saa, peavad nad pudelid-purgid tarnijale tagastama, et neile kleebitaks uus pakendimärk.

Tarbijad saavad tootmisest maha võetud või muutunud tagastusmärgiga joogipakendeid taaraautomaatidesse anda kokku 24 kuud. Pärast seda sülgavad ümber seadistatud automaadid taara välja ja pandiraha enam tagasi ei saa.

Samas on Eesti pakendiregistris 3600 pakendit, millest on aktiivsed ehk sellised, mida toodetakse ja turule lastakse, vaid umbes 2000. Pakendite, mida Eestis enam turule ei lasta, hoidmine pakendiregistris on tõsiseks riskiks seoses pakendite sisseveoga Lätist ja mujalt. Kui sellist pakendit Eestis enam ei müüda, võidakse sama koodiga pakendit müüa Lätis, avab eelnõu seletuskiri.

Muudatuse põhjustajaks ongi pakendisüsteemi kahju Lätist ja Leedust toodava pandimärgiga taara vastuvõtmisest, mis ulatub 12 miljoni kroonini aasta kohta. Nimelt pole sealsel turul maha müüdud taara eest pandiraha makstud, kuid taaraautomaadid ei tunne lõunanaabrite toodut ning vanu pudeleid-purke ära.

Pandipakendi kogumisega tegeleb Eestis osaühing Eesti Pandipakend, mis teenis mullu 259 miljoni kroonise müügitulu juures pisut üle 5 miljoni krooni kasumit. Tunamullu oli käibeks ligi 271 miljonit ja kahlumiks pea 29 miljonit krooni.

Muu pakendi tootjavastutusturul tegutsevad Eesti Pakendiringlus MTÜ, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

MTÜ Eesti Pakendiringlus teenis möödunud aastal ettevõtlusest 62,9 miljonit krooni, kasum ulatus 3,8 miljoni kroonini. 2008. aastal oli mittetulundusühingu käive 52 miljonit krooni ja kahjum 2,6 miljonit krooni. Eesti Taaskasutusorganisatsiooni käive ja kasum olid mullu samas suurusjärgus, kui Pakendiringluse omad 2008. aastal.

2009. aastal jätkus pakendikogumisturul langus nagu ka mujal majanduses, kommenteeris Eesti Pakendiringlus aastaaruandes. Mittetulundusühing on endiselt pakendikogumise turuliider Eestis, kuid ühingu hinnangul muutus turuolukord mullu ebastabiilsemaks, kuna turule tuli aasta lõpu seisuga mitmemiljonilisse kahjumisse jäänud OÜ Tootjavastutusorganisatsioon.

Eelmisel aastal delegeeris oma pakendite kogumise Eesti Pakendiringlusele 190 uut ettevõtet. Kokku oli 2008. aasta lõpu seisuga pakendiringlusega liitunud 2068 erinevate kaupade maaletoojat ja tootjat, kuid tänaseks on ilmselt mitmed sajad neist lõpetanud tegevuse või läinud pankrotti, lisas aruanne.

2009. aastal suunas Eesti Pakendiringlus taaskasutusse 34 311 tonni pakendijäätmeid, sellest puitu 3719 t, metalli 1391 t, klaasi 10158 t,

paberit ja pappi 12125 t ning plasti 6918 t.

Majandusministeerium andis jäätme- ja pakendiseaduse eelnõule juba oma õnnistuse. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et Euroopa

Komisjon annab seadusemuudatuseks loa.

Hetkel kuum