• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iirimaa kõigutab eurot

    Vastasel juhul võib kriis euroalal levida ning kukutada doominokividena ka Portugali ning mis veelgi kardetavam - euroala suuruselt kolmanda ja neljanda riigi Itaalia ja Hispaania.
    Surve Iirimaale kasvab. Reedel toimunud konverentskõnes soovitas Euroopa Keskpank Iirimaal abi küsida, et maksejõuetuse risk maandada ja kriisi levik peatada, kirjutas agentuur Bloomberg viitega informeeritud allikale. Sarnaseid teateid käimasolevatest abikõnelustest vahendasid nädalavahetusel teisedki rahvusvahelised meediakanalid, tsiteerides ELi ja Saksamaa valitsusametnikke.
    Iirimaa ise jätkas abivajaduse eitamist. See oleks pauk Euroopa ühe jõukama riigi au pihta, mis ühtlasi kardab, et abi hind läheb kõrgeks - see võib Iirimaa ilma jätta madalast ettevõtte tulumaksust, mis on valitsuse majanduspoliitika nurgakivi. ELi ametnikud on Iiri madalaid makse mitu korda kritiseerinud.
    Laupäeval kordas Iirimaa rahandusministeerium, et mingisuguseid kõnelusi ELi kriisiabi kasutamiseks ei peeta. Riigi rahavajadused on 2011. aasta keskpaigani kaetud. Loodetakse, et nelja aasta kärpekava, mille valitsus esitab 7. detsembril, aitab investorid maha rahustada.
    Turg ei pruugi nii kaua oodata - läinud nädalal hüppas raha hind euroala perifeeriariikide jaoks rekordtasemele.
    Iirimaa kümneaastaste võlakirjade intressimäär kerkis enam kui 9%-le, mis sisuliselt välistab rahaturgudelt laenamise. Üles hüppasid ka Hispaania ja Portugali intressimäärad ning euro odavnes järsult.
    "Üsna tõenäoline on, et mingil hetkel tuleb neil finantsabi küsida, et olukord maha rahustada," ütles agentuurile Bloomberg ABN Amro Banki ökonomist Aline Schuiling. "Mingit lahendust on tarvis."
    Pikk viivitamine Kreeka abistamisega sel kevadel lõi kõikuma usalduse kogu euroala suhtes.
    Ajutist leevendust tõi reedel G20 kohtumiselt tulnud euroala suurriikide rahandusministrite kinnitus, et arutuse all olev püsiv kriisihaldusmehhanism ei rakendu juba väljastatud euroala võlakirjadele. Ehk teisisõnu - investorid ei riski neilt laenudelt raha kaotada.
    Just see hirm on turgudel tormi keerutanud oktoobri lõpu Ülemkogust saadik, kus Saksamaa surus läbi nõude, et edaspidi peavad investorid kriisiabi kulusid jagama.
    "Turud olid stabiliseerumas. Viimane Ülemkogu tõi probleemid tagasi," taunis Rootsi rahandusminister Anders Borg teema praegust ülesvõtmist. See riskib investorid euroala perifeeriast peletada. "Nüüd tuleb diskussiooni algatajail stabiilsus taastumise eest hea seista," vahendas agentuur TT.
    Saksamaa survestab Iirimaad abi vastu võtma, et kriis ei leviks ja Saksa plaanil oleks jätkuvalt elulootust, ütles Bloombergile Saksa valitsusametnik. 2013. aastast jõustuva mehhanismi kondikava peab valmima detsembriks.
    Kergendust tõid reedel turgudele ka kuuldused Iirimaale kavandatavast abilaenust. Iiri rahvusringhäälingu andmeil küüniks see 60 miljardi euroni ja tuleks kevadel loodud kriisimehhanismi sellest osast, mida rahastab Euroopa Komisjon.
    Alanud nädal paneb investorite närvid taas proovile.
    Täna avaldab Eurostat uue hinnangu Kreeka 2009. aasta eelarvedefitsiidi kohta, mis lekkinud andmeil võis küündida 13,6% asemel 15%-le SKPst. See tähendaks, et Kreeka kärpevajadused on arvatust suuremad ja et riik ei täida IMFilt ja ELilt saadud abilaenu tingimusi. Neljapäeval esitab Kreeka 2011. a eelarvekava, mis peaks ära näitama uued kärpekohad.
    Testiks kujuneb sel nädalal ka Hispaania võlakirjade müük. Nädala hakul kogunevad aga taas ELi rahandusministrid, et arutada nii uut kriisihaldusmehhanismi kui ka Iirimaa olukorda.
    Jürgen Ligi, rahandusminister
    Usaldus on emotsionaalne nähtus, aga ratsionaalne pool asjas on Iirimaa konsolideerimisprogramm ning ELi abilubadus. Iiri programmi arutame tuleval (sel - toim) nädalal, kahjuks ei tea sealt veel palju detaile, eesmärk on aga jõuda miinus 3% sisse 2014. aastaks ning täiendavaid meetmed on kirjas 15% ulatuses SKPst.
    Peeter Koppel, SEB Privaatpanganduse strateeg
    Euroopa võlakriis pole läbi saanudki. Liiga palju inimesi on tuleviku arvel liiga kaua liiga hästi elanud. Samas tundub, et lühemas perspektiivis asja "käest ära ei lasta." Turud võivad vastavaid samme oodates siiski üpris närviliseks muutuda. Lähiajal aetakse ilmselt poliitikaid, mis eurot ei tugevda. See on inflatsiooniline ja tooks ettevõtjatele teatud sisendite (toorme) kallinemise ja surve marginaalidele.
    Praegu pole hilja tutvuda, mis analoogsetes situatsioonides ajaloos juhtunud on ja muuta oma arusaama sellest, mis on risk, millised instrumendid on riskantsed ning kas säästetav raha suudab ostujõudu säilitada.
    Minu üks peamisi sõnumeid klientidele on juba eelmise aasta varakevadest, et rahale võiks eelistada varasid, mis kannavad riski. Seda selle pärast, et raha hoidmiselt ei teeni ning et majanduspoliitikate ohjajad tunnevad nii survet kui ka kiusatust ajada poliitikaid, mis raha ostujõule hästi ei mõju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Krüptoturul suur langus: bitcoin poole aasta madalaimal tasemel
Bitcoin langes täna poole aasta madalaimale tasemele ja ligi veerand miljonit kauplejat oli sunnitud positsioonid sulgema kui krüptovaluutad tehnoloogiaaktsiate kannul langemist jätkasid.
Bitcoin langes täna poole aasta madalaimale tasemele ja ligi veerand miljonit kauplejat oli sunnitud positsioonid sulgema kui krüptovaluutad tehnoloogiaaktsiate kannul langemist jätkasid.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.