Kadri Paas • 15. november 2010 kell 21:00

Statoili miljardid võngutavad statistikat

Norra naftafirma otsus tekitab äkilise võnke Eesti otseinvesteeringute statistikas. Statoili ühekordne investeering on nii suur, et küünib ligi pooleni summast, mis selle aasta esimesel poolaastal otseinvesteeringutena on Eestisse kokku tulnud.

Statoil Fuel & Retail ASA kommunikatsioonidirektor Karen Romer rääkis, et emafirma investeeris ASi Eesti Statoil aktsiakapitali, kuna just selle äriühingu kaudu hakatakse edaspidi Tallinna loodavast finantskeskusest juhtima Statoili jaeäri finantseerimist kaheksas riigis.

Romer selgitab, et eelkõige valiti Tallinn miljardite liigutamiseks seetõttu, et Eestis on esindatud kõigi suuremate Skandinaavia pankade filiaalid, IT keskkond on Statoili jaoks sobiv, ettevõtete maksukoormus on madal ning ka tegevus- ning tööjõukulud on võrreldes Skandinaaviaga väikesed.

"Üks peamisi põhjusi on aga see, et 1. jaanuaril 2011 võtab Eesti käibele euro," lisas Romer.

Statoil Fuel & Retaili esindaja ei ütle, millised plaanid ettevõttel täpsemalt nelja miljardi krooni suuruse investeeringuga on, öeldes vaid, et Statoil usub Baltimaade ja Ida-Euroopa peatsesse kosumisse, mistõttu otsustatigi piirkonna jaeärisse muljetavaldav summa investeerida.

2. novembril avaldatud Statoil Fuel & Retail ASA kolmanda kvartali majandustulemustest selgub, et ettevõte teenis tänavu kolmandas kvartalis miljard Norra krooni kulumieelset ärikasumit. Seda oli 202 miljonit Norra krooni rohkem kui samal ajal aasta varem. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond tegi aga parima tulemuse pärast 2008. aastat.

Romer ei ütle otsesõnu, kas Statoil Fuel & Retail ASA kavatseb Eestisse veel mõnda osakonda või keskust tuua. "Me optimeerime enda äri pidevalt. Kui leiame, et on kasulik koonduda või asukohta vahetada, siis ka teeme seda," jäi Romer kidakeelseks.

ASi Eesti Statoil juhatuse liige Veiko Haavapuu, kes hakkab loodavat finantskeskust juhtima, ütles, et Statoil investeeris 270 miljonit eurot pikaajalist jaeäri arengut silmas pidades.

"See ei ole väike raha isegi Norra ettevõtte jaoks. Selle rahaga arendab Statoil kõiki jaeäri valdkondi kaheksas riigis, kus firma tegutseb," lisas ta.

Haavapuu sõnul oli kindlasti üks tähtis põhjus kõrgepalgaliste finantsistide Tallinnasse kolimisel ka asjaolu, et Eesti riigil on enamiku Statoili kaheksa koduturu riigiga ka kahepoolsed maksulepingud.

ASi Eesti Telekom juhatuse esimees Valdo Kalm tunnistas, et ka TeliaSoneras liigub erinevaid mõtteid, kuidas Eesti innovaatilist potentsiaali ära kasutada.

"TeliaSonera vaatab Eesti suunas vägagi positiivselt. Ma ei tahaks praegu veel detailidesse laskuda, mis täpsemalt teoksil on. Toon parem mõne näite sellest, mis juba tehtud," ütles Kalm.

Näiteks võttis TeliaSonera üle Eestis loodud logistikasüsteemi ja tarkvara, mis Eestis välja arendati. "Ka Eestis loodud mobiilne ID ja mobiilne maksustamine pakub rootslastele väga suurt huvi. Ja tegelikult mitte ainult neile. Nii suur raha, nagu Statoil siin liigutas, muidugi neist projektidest läbi ei käi," lisas Kalm.

Iseenesest võiks Statoili nelja miljardi krooni liigutamine käia teoreetiliselt üsna lihtsalt.

ASi Eesti Statoil kaudu laenatakse väiksemad summad pikaks ajaks grupi ülejäänud tütarettevõtetele välja, need hakkavad ASile Eesti Statoil intressi maksma ja siinne "tütar" laenab Norra emaettevõttele omakorda kasumi välja. Nii teenib küll AS Eesti Statoil kasumit, seda aga norralased kunagi Eestis dividendidena välja ei võta, vaid "laenavad" selle maksuvabalt iseendale.

ASi Eesti Statoil juhatuse liige Veiko Haavapuu nimetab seda Eestis üsnagi levinud maksude optimeerimise skeemi maksupettuseks ning välistab igasuguse võimaluse, et Norra börsifirma hakkaks selletaolise avantüüriga tegelema.

Kuna statistika kontekstis on tegemist üksikandmetega, siis konkreetset juhtumit me kommenteerida ei saa. Üldiselt rääkides kajastub aga Eestis asuva tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine välismaal asuva emaettevõtte poolt maksebilansis Eestisse tehtud otseinvesteeringute suurenemisena, mis mõjutab omakorda maksebilansi finantskonto (ehk netovälisfinantseerimise) saldot.

Kuna aktsiakapital ei ole oma olemuselt võlg, ei suurenda otseinvesteeringute sissevool Eesti välisvõla näitajat.

Välismaiseid otseinvesteeringuid on Eestisse selle aasta kuue kuu jooksul paigutatud enam kui 9 miljardi krooni eest.

Hetkel kuum