Juhtide palk Eestis tõusis

„Uute arengusuundade märkamiseks on siiski vaja ära oodata uue uuringu tulemused. On väga huvitav näha, kuidas Eesti tippjuhtide palgataset mõjutavad faktid, et Eesti on majandussurutisest väljumas Balti riikidest kõige kiiremini, ning et Eesti 2011. aasta majandusprognoosid on paljutõotavad. Balti riikide palgatasemeid võrreldes näeme, et Eesti tippjuhid saavad kõigi kolme Baltimaa tippjuhtide üldise palgaturu näitajatega võrreldes 3% väiksemat põhipalka. Lätis on see näitaja üldisest turust 9% madalam, Leedus aga 11% kõrgem," kommenteeris uhtimiskonsultatsioonifirma Hay Group'i töötasuteabejuht Balti riikides Eligijus Kajieta.

Kogupalga näitajaid võrreldes muutub tema hinnangul olukord Eesti tippjuhtide jaoks veidi soodsamaks, olles kõigi kolme Baltimaa tippjuhtide üldise kogupalgaturu näitajatest vaid 1% väiksem. "Tippjuhtide kogupalgad Lätis jäävad Baltimaade kogupalgaturu üldistest näitajatest maha 9% võrra, Leedus aga on nendest 12% kõrgemad,“ märkis Kajieta.

Ülemaailmse juhtimiskonsultatsioonifirma Hay Group'i poolt teostatud tippjuhtide palgauuring näitab sel aastal tippjuhtide lisatasude kasvu kõikjal Euroopas. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et suurettevõtete tippjuhtide põhipalkade tõus on peatunud, jäädes põhipalga mediaaniga kogu Euroopa lõikes inflatsioonist 1,2 protsenti väiksemaks. Nimetatud palgatõusu näitajad ületasid inflatsioonitaseme ainult Belgias, Venemaal,  Hispaanias ja Šveitsis.

Vaatamata sellele, et tippjuhtide põhipalgad enamikus Euroopa riikides reaalselt vähenesid, iseloomustab nende kogupalku kaheksas riigis üheteistkümnest siiski tõusutendents, mille peapõhjuseks on aastaste lisatasude naasmine palgaturule. Nagu näitab järgnev graafik, oli erandiks vaid Holland, kus konstateeriti lisatasude vähenemist seitsme protsendi võrra.

„Paljud arvasid, et pangakriis ja majandussurutis toovad tippjuhtide töötasude suhtes kaasa kardinaalse muutuse. Tegelikkuses on enamik muutusi aga siiski töötasude kasvule suunatud," kommenteeris Hay Group'i töötasuteabejuht Balti riikides  Eligijus Kajieta.

Uuringu poolt esile toodud lisatasude muutused tunduvad Kajieta sõnul olevat tingitud mõistetavast hirmust, et majandussurutise tingimustes saavutamatu tulemuslisatasu tippjuhte enam ei motiveeri. "Seetõttu korrigeerisid paljud ettevõtted keerulisele turusituatsioonile reageerides oma lühiajalisi eesmärke ja lisatasude väljamaksmise eelduseks seatud tulemuste saavutamise tingimusi, vähendamata samas tulemustasude suurust nõutava resultaadi saavutamise korral. Niisiis maksti nõutud tulemuste saavutamisel lisatasud tippjuhtidele välja majandussurutise-eelses mahus,“ lisas ta.