Ettevõtjad koostöös teadlastega

Mõistagi on tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) loomine vaid üks ettevõtjate ja teadlaste koostöö vorm, kuid juurdunud kogemus näitab, et see on tõhus meetod. TAK on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud teadusasutus.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura selgitas, et TAKid tegelevad uute tehnoloogiate arendamisega, kusjuures keskuses töötavad tippteadlased otsivad innovaatilisi lahendusi partnerettevõtetele olulistes valdkondades. TAKide tegevusega on liitunud üle saja ettevõtte.

"Ülikoolid on majanduses siiani paraku veel vähekasutatud ressurss, kuigi tuleviku huvides tuleks noortele juba maast-madalast ettevõtluse aluseid tutvustada," tõdeb Erik Puura. "Võin kinnitada, et ülikoolid on valmis lahendama ettevõtete probleeme."

Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (Software Technology and Applications Competence Center - STACC) on 2009. aasta teisel poolel loodud rakendusuuringute läbiviimisele orienteeritud teadus- ja arendusorganisatsioon.

Tegevjuht Indrek Vainu sõnul on TAKi ülesandeks korraldada rakendusuuringuid tarkvaratehnika valdkonnas, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid nii omanike seast kui ka väljastpoolt.

"STACCi missioon on edendada tarkvaratehnoloogiaga seotud organisatsioonide kompetentsi ja konkurentsivõimet, tõstes samal ajal nende ekspordivõimekust ja suurendades kasu tarkvaralahendustest laiemalt," selgitab Vainu.

Ta räägib, et STACC korraldab rakendusuuringuid andmekaeve ja andmete integreerimise (Data Integration and Mining - DIM) ning tarkvara- ja teenuste disaini (Software and Services Engineering - SSE) suunal. "DIM-projektid on orienteeritud veebianalüütikale ja sotsiaalsete võrkude analüüsile," kirjeldab Vainu. "SSE-projektid tegelevad rakendusuuringutega nutikate internetiliideste, teenuste ning tarkvaraarenduse vallas."

STACCi ja Logica koostöö eesmärk on töötada välja uusi innovaatilisi lahendusi, mida Logica kasutab kas ise tarkvara tootmisel või pakub oma klientidele.

Teeme koostööd ka Logica teiste üksustega, et me teaks, millised teemad on parasjagu huvitavad ning millistele probleemidele oleks lahendust vaja.

Näiteks veebilehtede soovitussüsteemid ja veebilehtede korrektse väljanägemise automaattestimine erinevates veebibrauserites ja operatsioonisüsteemides. Probleem on leida õiged ideed ning need peavad tulema loomulikult ettevõtte poolt.

Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ilmar Kink ütleb, et ettevõttel on kaks uurimissuunda.

"Üks neist tegeleb uute sensorite väljatöötamisega," räägib ta. "Teatavasti on igasugustel sensoritel tänapäeva maailmas järjest kasvav roll, sest tarbijad soovivad järjest targemaid seadmeid, aga seadmete "aju" ehk protsessor vajab pidevalt informatsiooni otsuste langetamiseks ja seda infot annavad ajule sensorid." Suuna ettevõtluspartner on Tartu Teaduspargis asuv ettevõte Evikon MCI, mis on võtnud eesmärgiks juurutada nanotehnoloogiliste gaasisensorite tootmine ja turustamine.

"Tehnoloogia baseerub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil," selgitab Kink. "NanoTAKi ülesanne on viia teadusuuringud rakendusuuringute kaudu ettevõtluses rakendatavale tehnoloogiale lähemale." Ta lisab, et antud suuna teiste ettevõtluspartnerite, Jeko Disaini, Märja Monte ja Danv-Pi koostöös loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.

Teine suund on Kinki sõnul mõnevõrra mitmekesisem, selle ühiseks nimetajaks on nanostruktuuride sidumine mingite olemasolevate tehnoloogiate või toodetega, mille tagajärjel toote üks või teine omadus märkimisväärselt paraneb.

"Lugematul arvul nanostruktuuridel on avastatud väga huvitavaid ja unikaalseid omadusi," kõneleb ta. "Kõige "kuulsamad" neist, süsinik-nanotorud, on näiteks tavatult tugevad."

Kink ütleb, et NanoTAK keskendub praegusel ajal kahele klassile nanostruktuuridele, süsinik-nanotorudele ja sool-geel tehnoloogial põhinevatele metalloksiid-struktuuridele. Nii näiteks on koostöös Estiko Plastariga arendamisel tehnoloogia kuidas süsinik-nanotorude abil kilematerjale vastupidavamaks muuta.

Teeme juba mitu aastat koostööd Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskusega. Arendame koostöös Nano TAKiga elektrivälja toimel läbipaistvust muutvat klaasi. Selles projektis osalevad teadusliku poole pealt Tartu Ülikooli teadlased eesotsas PhD Rünno Lõhmuse ja PhD Kristjan Saaliga ning doktorandid Martin Timusk ja Martin Järvekülg.

Kindlasti võib öelda, et olen rahul Nano TAKi tööga, eelkõige huvitava ja ka isiklikus plaanis teadmisi täiendava arendustöö tõttu. Projekt on jõudnud juba sellisesse faasi, kus Andrese Klaas arendab omalt poolt tootmisliini, millega saaks arendatavat toodet tootma hakata.

Sellistel keskustel on perspektiiv tulevikus kindlasti olemas. Eesti tootjate üks oluline suund peakski olema toodete teaduslik lähenemine ja nende arendamine koostöös teadlastega.

IMECC seob ühtsesse koostöövõrgustikku Eesti 11 tootmisettevõtet, Tallinna Tehnikaülikooli ja kolm IT-firmat.

Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kaia Lõuni sõnul on koostöö eesmärgiks Eesti ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks uudsete insener-tehniliste lahenduste väljatöötamine, arendamine, piloteerimine ja juurutamine esmalt konsortsiumi partnerite ettevõtetes, edaspidi aga ka laiemalt.

Ta räägib, et rakendusuuringuid korraldatakse kolmes põhisuunas: äri- ja tootmisprotsesside planeerimise ja toote elukaare juhtimise süsteemide arendus, protsesside automatiseerimine ja tehnoloogiad kesk- ja väikeettevõtetele ning isekorralduvate süsteemide rakendamine tootmises.

"Esimeses põhisuunas toimub veebipõhise moodulitest koosneva sündmustele orienteeritud äri- ja tootmisprotsesside juhtimise ja planeerimise süsteemi väljatöötamine ja arendus," selgitab Lõun. "Esmajoones on seda plaanis rakendada konsortsiumiga seotud ettevõtetes, kuid oma olemuselt on süsteem kasutatav laialdasemalt ka teistes väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes ning ka teistes tootmisvaldkondades lisaks masinatööstusele."

Esimese tegevusaasta jooksul on Lõuni sõnul välja töötatud pakkumiste koostamise, tehnoloogiliste ressursside halduse ja tooteandmete halduse moodulid.

Valdkond, mida koostöös arendame, on protsessi automatiseerimine ja kuluefektiivsete ning innovatiivsete tehnoloogiate rakenduste uurimine. Konkreetselt oleme aasta jooksul uurinud ja arendanud keevitusrobotite rakendusi. Usun, et selle kontseptsiooniga edasi töötades on IMECCil perspektiivi ka tulevikus.

2004. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning eraettevõtete loodud Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus tegeleb teadus- ning arendustöödega elektroonika, info ja kommunikatsiooni tehnoloogiate vallas.

Keskuse juhataja Oliver Väärtnõu sõnul on Elikol praegu käimas nelja-aastane arendusprogramm, mida viiakse ellu koostöös ettevõtete ning teaduspartneritega. "Meie keskusel on neli arendussuunda," selgitab Väärtnõu. "Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle üks konkreetsem eesmärk on näiteks välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist. Selles konkreetses arendussuunas on meie koostööpartneriteks mõned Eesti suurimad haiglad." Teiseks nimetab Väärtnõu targa keskkonna arendussuunda, kus koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja erinevaid telemeditsiini rakendusi. "Oma kolmandas arendussuunas tegeleme me adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega, kus partneriteks on näiteks sellised ettevõtted nagu Regio ja Apprise," räägib ta. "Neljas suund keskendub meil nii tarkvara kui ka riistvara testimisele - seal teeme koostööd samuti Regio ning näiteks ka OÜga Elvior." Igal suunal on konkreetsed eesmärgid.

ELIKO raames teeme tehnoloogiaarendust, mida kasutame toodete konkurentsivõimelisemaks muutmisel.

Meie arendused ELIKOs on seotud patsiendi distantsjälgimise tehnoloogiatega. Me saame ELIKOst finantsvõimendust ja teaduslikku tuge, seetõttu hindan koostööd meie jaoks oluliseks.

Selles keskuses tegeletakse toiduainete uurimisega ja lihtsustatult kutsutakse seda ka toidu-TAKiks.

Keskuse juht Urmas Sannik ütles juulis Äripäevale, et nende areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist. "Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," rääkis ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama - seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.

Keskusel oli koheselt olemas EASi otsus rahastamise kohta - nad said 5,6 miljonit krooni esimeseks aastaks. Praeguseks on keskuse enda aastakäive tõusnud aga juba 30 miljoni kroonini ning samas suurusjärgus summa on investeeritud põhivarasse.

Toidu-TAKis on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud väga paljud Eesti toiduainetootjad, näiteks Kalev, Leibur, Tere ja Valio. Keskuse käibest 40% moodustab eksport. "Meie ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha," rõhutas Sannik.

Eesmärke on keskusel küllaga. Sannik avaldas juulis Äripäevaga kõneldes lootust, et 2015. aastaks peaks olema keskusest välja kasvanud 30 uut teaduste doktorit, kes suudavad publitseerida aastas vähemalt kümme teadusartiklit oma valdkonna parimates teadusväljaannetes.

Kuulume ettevõtte asutajate hulka ja nii-öelda oma last ei saa ju kuidagi halvustada.

Selleks pole aga tarvidustki, oleme igati rahul tegevusega ja sellega, kuidas keskus on aastate jooksul arenenud.

Usun, et sellel keskusel on perspektiivi ka tulevikus ning see ettevõtmine ei ole midagi sellist, mis mingi aja pärast end enam ära ei tasu.

Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Arenduskeskuse (ReproTAK) põhisuunaks on arendada reproduktiivmeditsiini tehnoloogiaid ning aidata seeläbi kaasa viljatusravile.

Repro-TAKi teiseks suuremaks tegevusvaldkonnaks on veterinaarmeditsiinis kasutatavate tehnoloogiate arendus. Selle eesmärgiks on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.

Keskus sai alguse tehnoloogiaprogrammi teisest voorust ning käivitus lõplikult tänavu.

ReproTAKi juhataja Andres Salumetsa sõnul on juba hakatud arendama geneetilisi teste viljatuse tuvastamiseks ning samuti arendatakse kehavälise viljastamise tehnoloogiaid. "Osa meie projekte käsitleb inimese ning osad loomade viljatuse uurimist," selgitab Salumets. "Samuti on üks meie oluline tegevusharu uudsete ravimitootmisvõimaluste arendamine."

Salumetsa sõnul on ReproTAK loonud kesklabori, mis asub Tartu Biotehnoloogia Pargi majas. "Tegemist on 250 m2 suuruse sisustatud laboriga, kus on olemas kõik vajalikud kaasaegsed seadmed, mida meie töös tarvis läheb," kinnitab Salumets. "Samuti on seal tööl teadlased, neist kakskümmend viis täiskohaga." Ta lisab, et keskus teeb tihedat koostööd mitmete Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega, samuti paljude kliinikutega üle Eesti.

Ettevõtte strateegia näeb ette laienemist uutesse valdkondadesse, millest üheks on reproduktiivmeditsiin ja sünnieelne diagnostika.

Tugev ekspertide baas projektis võimaldab meil luua teaduslikult ja meditsiiiniliselt paremal tasemel lahendusi, kui seda teeksime oma teadlaste ja arstidga.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK) loodi 2005.aastal erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostöös, eesmärgiga päästa elusid ning parandada vähihaigete elukvaliteeti.

Praegu osaleb VTAKi töös 12 partnerit, nende hulgas Eesti suurim haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülikoolidest Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning erinevad ettevõtted nii Eestist, Rootsist kui ka Ameerika Ühendriikidest. VTAKi juhataja Riin Ehini sõnul võib öelda, et VTAK toob kokku suurema osa Eestis vähiuuringutega seotud kompetentsidest. "Omame partnerite kaudu juurdepääsu kuni 2500 professionaalile ning loome seeläbi sünergia uute vähiravi ja -diagnostika lahenduste loomiseks," kinnitab ta.

VTAKi tegevus toimub kahes valdkonnas: teraapia ehk uue põlvkonna vähiravimite kandidaatide arendamine, diagnostika ehk vähi varase diagnostika ning prognostika meetodite arendamine ja rakendamine.

Riin Ehin räägib, et vähk on komplekshaigus - nimetuse "vähk" alla koondub ligi 350 molekulaarbioloogiliset eristatavat haigust.

"Praegu hõlmab VTAKi projektportfell tosinkond projekti, neist 4 diagnostika- ning 8 teraapiasuunal," ütleb ta. "Kõik projektid põhinevad partneritevahelisel koostööl."

VTAKi teraapiasuuna projektide üldine eesmärk on jõuda ravimikandidaatideni, mis oleks efektiivsemad ja selektiivsemad kui eelmise põlvkonna ravimid.

Regionaalhaiglale kui vähiravi oskuskeskusele on väga oluline, et lisaks kliinilisele praktikale on meie töötajatel võimalik osaleda ka teadus- ja arendustegevuses.

On hea meel tõdeda, et erinevates teadusprojektides osalevate töötajate arv on aastatega suurenenud ja huvi on ka praegu jätkuvalt kasvav.

Autor: ÄP