• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlakaitse mõju näha aasta pärast

    SEB juhatuse esimehe Riho Undi sõnul on eelnõu menetluses palju selgemaks muutunud ning arvesse on võetud ka Eesti Pangaliidu ettepanekuid.
    "Oluline täiendus on, et enne võlgade ümberkujundamise kava kohtusse esitamist peab võlgnik astuma samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kui võlgnik seda teinud ei ole, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata," rääkis Unt.
    Maksejõuetuse reguleerimine seadusega on Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tuki sõnul tervitatav, kui sellega lahendatakse olemasolev probleem, seadusandja on hinnanud seaduse mõjusid, riik suudab tagada kiire menetluse ning võrreldes pankrotimenetlusega on rohkem võlgnikku motiveeriv ja võimaldab võlausaldajatele suuremat nõude rahuldamise määra. Erinevad väljastpoolt Eestist arvamust avaldanud, sealhulgas IMF, on avaldanud murelikkust ja pidanud oluliseks lepinguliste kohustuste täitmisest kinnipidamist.
    Kas seaduse vastuvõtmise järel muutub laenu hind? "Kindlasti vaatavad kõik turuosalised laenutingimustele kriitilise pilguga, et tagada edaspidi laenu tagasisaamine kliendi makseraskuste korral," vastas Tukk. Tema sõnul võib võlgnikule antav võimalus vabaneda võlast lõplikult ilma pankrotimenetluseta mõjutada ka investorite arvamust investeerimiskeskkonna atraktiivsuse kohta ja võlgnike vastutustunnet.
    Sampo Panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul võlakaitseseadus ise laenamist kallimaks ei tee. "Oleme pingelises konkurentsis ja konkurents mõjub marginaalidele," ütles ta. Ka mõtteviisi, et võlgu elamine on võõras mure, seadus ei soodusta. Rehe sõnul võib seaduse mõju olla kodulaenuvõtjatest suurem hoopis eraettevõtete müügitingimuste ja müügipoliitika kujundamisel seal, kus tooted ei ole nii tagatud kui laenud pangas. "Prognoosin, et muud nõuded eraisikute suhtes on edaspidi suuremad läbirääkimiskohad kui kodulaenud pankades," lisas ta.
    Samuti rõhutas Rehe, et võlakaitseseadus on vajalik SMS-laenajatele, kus kõrgete lisaintresside ja viivistega kasvavad võlad kiirelt väga suureks võlaks. Praegu täidab seadus rohkem õigusruumi, kasu hakkame nägema umbes aasta pärast, kui tekivad esimesed kohtulikud arutlused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Päeva lõpu langus ei seganud Tallinna börsi rohelises sulgumast
Tänast päeva hea hooga alustanud ja vahepeal ka 1,6% plussis olnud Tallinna börs andis õhtuks natukene järgi, aga sulgus siiski 0,42% kõrgemal kui eile. Samuti tõusid ka Riia ja Vilnius, vastavalt 0,34% ja 0,38%. Balti Benchmark indeks ronis 0,93% kõrgemale.
Tänast päeva hea hooga alustanud ja vahepeal ka 1,6% plussis olnud Tallinna börs andis õhtuks natukene järgi, aga sulgus siiski 0,42% kõrgemal kui eile. Samuti tõusid ka Riia ja Vilnius, vastavalt 0,34% ja 0,38%. Balti Benchmark indeks ronis 0,93% kõrgemale.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.