• Jaga lugu:

    Ametnikud tahtsid päästa eurotoetust

    "Midagi saab ikka tagasi nõuda, kui on tehtud midagi ebaseaduslikku seoses konkreetsete tee-ehitushangetega. Kose-Aruvalla hanke puhul pole midagi välja makstud. Muud hanked, millest siin jutt on olnud - seal on välja makstud 5%," ütles Parts. Ta lisas, et alati on oht rahast ilma jääda, aga praeguse info põhjal ta ei hindaks seda riski üle.
    Uurimise lõpp ei pruugi raha allesjätmise või äravõtmise kohta mingit selgust tuua, lisas ta. "See ei ole seotud ka konkreetse uurimisega. Euroraha eesmärk on, et ehitataks teid kehtestatud reeglite alusel. Kui reegleid on järgitud ja tee on ehitatud, on raha kasutatud sihtotstarbeliselt," kommenteeris minister.
    "Kas üks või teine inimene täitis üht või teist rolli ja tegi veel midagi, mis on kvalifitseeritud kuidagi, ei tähenda automaatselt, et me peaksime maksma trahve või raha tagasi andma," lisas Parts.
    Peaminister Andus Ansip märkis, et teoreetiliselt on olemas võimalus, et raha jääb kasutamata. "Kaks aastat on käinud ainult vaidlused ja mitte sentigi ei ole suudetud investeerida. Kaks aastat on lihtsalt projekti käivitamist edasi lükatud erinevate vaidluste tõttu," ütles Ansip.
    Ta möönis, et kui Eesti käivitab Kose-Aruvalla tee-ehituse nelja aasta pärast, siis on tõesti raha juba läinud. "Siis me seda ei saa. Aga me saame seda raha alati ka ümber tõsta," selgitas Ansip, et kõik pole veel kadunud.
    Partsi sõnul on euroraha kasutamine ja hanked, kuhu see raha suunatakse, mitu korda auditeeritud, see annab olulise tagatise raha õigele kasutamisele. "Ei ole nii, et kellelgi kuskil tekkis mõte, et kuule, mine vii see kärutäis mulda hoopis sinna puu alla," selgitas ta. Partsi sõnul on euroraha kasutamine väga keeruline protsess ja võib isegi öelda, et liialt bürokraatlik.
    Ansipi sõnul on nii valitsus kui ka majandusminister huvitatud Euroopa Liidu vahendite võimalikult kiirest kasutamisest. "Kas me survestame ametnikke? Kindlasti survestame. Aga kindlasti mitte ei survesta me neid kasutama ebaseaduslikke vahendeid selleks, et projektid saaksid kiiresti käivitatud," rõhutas Ansip.
    Pimeda novembri õhtul, kui osa inimesi läheb magama, tungib Marika Priske (44) kodu ees seisvasse autosse seitse meest. Mehed on justkui lõukoerad, kes löövad korraga kõik auto uksed lahti ja otsivad taskulambi valguses läbi iga prao, et leida vaid üht - tõendeid Priske kuritahtliku käitumise kohta.
    Pärast veerandtunnist auto läbinuuskimist sööstab salk mehi Priske Graniidi tänava kahetoalisse korterisse. Põhjalik läbiotsimine kestab rohkem kui tunni.
    "Mis nüüd majarahvas arvab, kui õhtul tuleb seitse meest," naljatleb Marika pärast õhtust juhtumit oma ema Hilse Priskega (79).
    Kaks päeva pärast õhtust äkkrünnakut seisab sama maja ees sportlikku punasesse kostüümi riietatud vanem naisterahvas. See on Marika naaber, kes nägi kõike. Uurijate külaskäigust rääkides jookseb tal pisar üle põse.
    Naaber ei taha uskuda, et nii vaikset ja üksikut naisterahvast nagu Marikat võiks kahtlustada sellises kuritöös. Kümme aastat tippametnikuna töötanud Priskel lasub kahtlus, et ta rikkus riigihangete nõudeid, kuritarvitas usaldust ja sõlmis konkurentsi kahjustava kokkuleppe.
    "Mis teha, karm on see värk," räägib naaber. Ta jutustab, et Marika elus kulub suur osa ajast ja energiast kevadel 80aastaseks saava ema eest hoolitsemiseks. Selleks sõidab Marika peaaegu igal reede õhtul Pärnusse ja tuleb pühapäeva hommikul tagasi.
    Kuna Marikat enam töö juures vaja ei lähe, lubas tütar ka selleks nädalavahetuseks ema juurde minna. Ametiauto on tal veel alles ja mõni aeg saab sellega sõita. Ainult Marika isiklik telefon on välja lülitatud, sest tõenäoliselt on prokuratuur selle tõendusmaterjalina ära võtnud.
    Ema süda valutab. Ühel hetkel ütleb ta, et kui uurijad väga tahavad, võivad nad Marika telefonivestlusest leida lauseid, mis süüdistuseks sobivad. Teisalt ütleb Marika ema, et tema teada ei leitud teisipäevasel läbiotsimisel tõendeid. "Surm ka ei võta sealt, kus võtta ei anna," ütleb Hilse.
    Hilse räägib, et ta ei mõista, kuidas riik enda töötajaid nii karmilt kohtleb, ja korrutab mitu korda, et Marika aususes ei tohiks keegi kahelda.
    "Uskumatu jama on. Tahaksin personaalselt teada saada, kes selle jama tõstatavad, kes vastutab selle eest, et inimestele tehakse haiget," räägib Marika kursusekaaslane ja ettevõtja Urmas Vahur. Ta on asjade käigu pärast vihane.
    Vahur nimetab jälitajaid suurte kõrvadega poisteks. Ta väidab, et ei soovi elada riigis, kus suurte kõrvadega poisid telefonikõnesid pealt kuulavad ja inimestele hiljem kannatusi põhjustavad.
    Vahur avaldas lootust, et Marika suudab võitluslikult sopa endalt maha pesta. Marika ema aga räägib, et tema tütar on praegu rahulik ja ootab, millal olukord laheneb. Kõik see võtab aga aega. Praegu ei tea veel Hilsegi, kas Marika üldse tahakski pärast kõike seda oma ametipostil tööd jätkata.
    Soliidne poiss Tsäkko
    Kui kolleegid maanteeametist ei soovi oma juhti ajaleheveergudel iseloomustada, siis kooliõe Ester Tuiksoo sõnul oli Tamur Tsäkko igati soliidne ja alati teisi märkav koolikaaslane.
    Praegune maanteeameti peadirektor ja praegu kapo uurimise all olev Tsäkko pole leheveergudele just tihti jõudnud. Nüüd on aga seni meedias tagaplaanile jäänud mees valvekoertel hambus.
    Kolleegid maanteeametist ei soostu Tsäkkot iseloomustama. Tema asetäitja kohusetäitja liiklusohutuse alal Juhan Kaarpalu ütles vaid, et kolleegina on Tsäkkoga koostöö sujunud. "Kolleegina on ta igati tubli, agar ja tunneb kõikide asjade vastu huvi. Midagi negatiivset öelda küll ei ole," ütles Kaarpalu.
    Põlva keskkooli lõpetanud Tsäkkot tõmbas koolikaaslaste sõnul sport. "Ta oli tubli spordipoiss," lausub kooliõde Ruti Kannelmäe.
    Tuiksoo sõnul oli Tsäkko väga sportlik ja hea poiss. "Ta oli väga mõnus koolikaaslane ja alati heatahtlik. Õppis aasta või kaks minust eespool, tugev spordipoiss, hea huumorimeelega, alati abivalmis. Ta võttis osa paljudest spordivõistlustest, sai ka autasusid," meenutas Tuiksoo ja lisas, et ilmselt võib Tsäkko ka praegu olla aktiivne spordiga tegeleja.
    Tsäkko ei olnud Tuiksoo sõnul kooliajal see poiss, kes vahetunnil pättust tegi või koolikaaslastele vimkasid välja mõtles, rohkem ikka püüdlik ja korralik. "Ta oli pigem suhtleja, hea huumorimeelega ja selline soliidne poiss. Ma ei mäleta, et oleks olnud mingeid koolilaste kraaklemisi, mis ikka lastel koolis ette võib tulla," lisab Tuiksoo.
    Hilisemas elus Tsäkkoga kokku puutudes kirjeldab Tuiksoo teda samuti alati teisi märkava ja toreda inimesena.
    Paljude ettevõtjatega rääkides tuleb välja, et kokkupuuted Tsäkkoga on olnud kas napid võid pelgalt ametialased. "Mina ei tunne teda inimesena. Olen temaga ametialaselt põgusalt kokku puutunud," ütles riigikogu liige, endine Põlva maavanem Urmas Klaas.
    Tsäkko on osalenud ka EBSi Juhtimiskoolituse Keskuses kaheaastases õppeprogrammis. Rahvusvaheline tippjuhtide koolitusprogramm EMBA on mõeldud inimestele, kellel on vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus ja üldjuhul kõrgharidus. Koos Tsäkkoga osalesid juhtide koolitusel veel ka Jaano Vink, Tarmo Noop, Mart Relve jpt. Ka teehooldusfirma ASi SMR Teed juhatuse liige Hannes Hallik osales EMBA programmis, kuid erineval aastal Tamur Tsäkkoga. "Ta jättis koolis väga asjaliku mulje, kuid lähemalt ma temaga kokku ei puutunud," märkis Hallik.
    Kommentaarid
    Olari Taal, Priske endine töökaaslane ja kauaaegne tuttav
    Tunnen Marikat juba rohkem kui viisteist aastat. Sisetunne ütleb, et raske on uskuda, justkui Marika juhinduks asju ajades millestki muust peale riigi huvide. Ta on väga korralik ja kindel tööinimene, kes ikka eelkõige lähtub oma ametiga kaasnevatest huvidest.
    Riigihankeid reguleeriv seadus annab võimaluse sellise olukorra tekkimiseks, nagu praegu Marikal on. Kui ta üldse midagi tegi, siis tõenäoliselt kasutas ta vales kohas valesid sõnu. Mina ei saa väga hästi aru, kelle jaoks see riigihanke seadus sellisel kujul on tehtud, see on ausalt öeldes jube, et ühe seadusega võib kaasneda nii palju kohtuasju ja vaidlusi.
    Aivar Rehe, Priske endine töökaaslane
    Meil on olnud Marikaga avameelne ja töökas suhe. Pangandus andis talle kindlasti majanduse pisiku ja ta teadis väga hästi, kuidas haldussüsteem toimib. Pealegi oskas ta ennast hästi arusaadavaks teha, sest tal oli hea keeleline eneseväljendusoskus ja soov suhelda.
    Tema eraelu pole ma nii palju jälginud, aga tean, et ta on olnud rohkem tööle pühendunud. Kuna me mõlemad oleme selles mõttes sarnased, siis kaks natuuri tõmbusid. Tööasjades ei pidanud temaga pikalt noogutama, vaid kõigega sai kiiresti edasi minna.
    Kindlasti on tegu tähelepanuväärse isiksusega ja delikaatse juhtumiga. Neist kahtlustustest on räägitud väga vähe ja seetõttu on ennatlik ka mul sellest rääkida.
    Kaldun arvama, et Marika nendele kahtlustele kergelt ei reageeri, sest töö oli tema jaoks väga tähtis ja kümme aastat selles ametis tähendab, et tema tööd hinnati. Kindlasti on see olukord tema jaoks psühholoogiliselt raske.
    Samas ma usun, et karastunud inimesena leiab ta tasakaalu. Kuid öelda, et uurimine teda ei mõjuta, poleks aus. Juba praegu on teatud mõju tema karjäärile. Kahjuks negatiivses suunas.
    Toivo Ninnas, suhtleb Priskega tööalaselt
    Oleme kokku puutunud ligi kümmekond aastat ja ta on asjalik daam. Arvamus temast on väga meeldiv. Tööasju olen ajanud, muid mitte. Ma ei saa tema kohta midagi halba öelda.
    Pole kuulnud, et tal oleks olnud konfliktid. Ta oli sõbralik ja asjalik. Ma ei tea temast midagi, mis oleks ebameeldiv.
    Ega ametnikud ei saagi ju kõigile vastu tulla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Kaks tehast Eestis saavad uue omaniku
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.