Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Astmelise maksuga meelditakse valijatele
Jürgen Ligi vastas eile Äripäeva veebilehe lugejate küsimustele.
Miks Te olete astmelise tulumaksu vastu? See on hästi levinud praktika ning kokkuvõttes ohjeldaks liigkasuvõtmist ja klassijagunemist.
See, mis on levinud, ei ole tingimata veel mõistlik. Kodanikul peab olema vabadus seada elus prioriteete ja ka teenida seaduste ja moraali piires korralikult ilma riigi vastuhakuta. Korralik teenistus läheb ju niigi ühiskonnaga jagamisele maksude näol, too vabadus aga võimaldab luua teenimisvõimalusi/töökohti ka teistele. Riigil pole vaja seda protsessi segada, ta peab koguma maksed kodanikke võrdselt (võrdne protsent, mitte summa) koheldes, olema aga valiv tagasi andes ja ühisrahastusi korraldades.
Kas Te arvate, et Saksamaa areng oleks kiirem, kui tal ei oleks progresseeruvat tulumaksu?
Usun küll. Riike juhivad siiski poliitikud ja nende ülemäärane huvi kõikjal on saada valitud. Väga suur rahva heaolu rõhutamine on kogu Euroopas põhjustanud sekkumist ülemäära paljusse, näiteks inimeste tulu teenimisse. Maksu kogumine on vale hetk sotsiaalpoliitikat ajada ja vaieldavat õiglust kehtestada. Kui raha neutraalselt kokku kogutud, saab seda jagada väga erineva moe ja maitse järgi, ilma kedagi ahistamata siiski valupunkte kõrvaldada. Sel moel on ühiskond jõukam ja õnnelikum. Ent Saksamaal on väga palju muid asju hiilgavalt tehtud, enamikus on neilt aina õppida.
Kuidas mõjub tervishoiu ja pensionide rahastamisele sotsiaalmaksule piirmäära kehtestamine?
Tööjõu, eriti kõige produktiivsema ja töökohti/hõivet loova tööjõu maksustamise vähendamine mõjuks neile rahastustele pikas perspektiivis hästi. Et rahastamine ka lühiajaliselt ei kannataks, tuleb leida väljaminekule kate. Kõike tehakse sõltuvalt eelarve võimalustest, sealhulgas taastame esimesel võimalusel ka reserve.
Kuidas valitsuskoalitsioon võiks tulevikus reageerida munitsipaalorganite Eesti seadusi eiravate otsuste peale, sh rahandus- ja majandusküsimustes.
Senisest suurema rahu ning üldisema regulatsiooniga. Valitsus ei peaks olema näiteks Tallinna suunas mitte reageeriv, vaid vajadusel ennetav. Sealne räpane valitsemiskultuur on siiski demokraatliku protsessi vili ja kurb osa omavalitsuslikust autonoomiast. All-linna madalusele maandudes määrib valitsus ennast ja õilistab teise poole väiklust.
Lugesin ühe Rootsi välisinvestori arvamust, et Eesti võib ka viis korda tööjõumakse vähendada või suurendada, nende jaoks on see muudatus pärast komakohta, sest Eesti palgad on nii madalad. Et välisinvestorit siia meelitada, tuleks hoopis elektrile ja vedelkütustele ELi miinimumaktsiis kehtestada ja elektri hinda alandada 30 protsendi võrra Eesti Energia megakasumi arvel. Mida sellest arvate?
Maksudest palju olulisem on tõesti tootlikkus. Eesti jaoks on pilt ebameeldiv, too odavus saab kiiresti otsa, kui tootlikkuses on pidur peal. Ka tööjõu maksukulu on indikaator paljude teiste investorite jaoks, Eesti positsioon pole siin kiita. Aga veel kord, ka tööjõumakse saab alandada vaid eelarvest sõltuvalt.
Kas Te ikka veel õigustate taastuvenergia jaamade toetamist, arvestades, et neil on generaatorid ammu juba ära tasunud ja praegu toodavad 80-90 protsenti kasumit just tänu toetustele.
Jah, taastuvenergia tasud on liiga kõrged, kuid tehtud viga tuleb parandada uut viga ja kahju tegemata. Olemasolev tootmine on eri tasuvusega ning riik ei saa nende keskkonda mitu korda aastas radikaalselt muuta.
Miks Eesti ei võiks rakendada alustavate ettevõtete maksuvabastusi?
Ideaalset süsteemi pole, aga meie oma on sellele palju lähemal kui traditsioonilised. Me ei pea alustavat ettevõtet defineerima ega pea tema oma tulu peitma, ta muudkui investeerigu. Maksuerisused on eriti naeruväärsed Eesti oludes, kus konkurents peab olema võrdne kas või seepärast, et toimub üleaedsega. Auklik süsteem on raske hallata ettevõtjale endale, eelarve pärast tuleks aga neile aukudele peale leida suuremad lapid, kui need ise on.
Olete väitnud, et vedelkütuse ja elektri kõrget maksustamist on vaja keskkonna kaitsmiseks. Selgitage, kuidas kõrgema aktsiisiga maksustatud täpselt sama kogus täpselt sama diislikütust traktori või kombaini sees vähem keskkonda kahjustab kui madala aktsiisiga maksustatud kütus?
Ma olen tuliselt aktsiisialanduse asemel otse toetamise poolt, sest kütuse põletamine ja saastamine ei peaks olema toetamise alus. Põllumajanduse sisendite osas olen mõneti teisel seisukohal - maksude osa hinnasurvetes on tegelikult marginaalne olnud.
Kas Te väidate, et toiduainetele madalama käibemaksumäära kehtestamine ei avalda sihtgrupile - väiksema sissetulekuga elanikele - positiivset mõju. Paluks sellisel juhul põhjendust.
See tekitab poliitilist sõltuvust, aga läheb enamasti ikka paksemate ja jõukamate kurku ning poliitikute palgaks. Soome rahandusminister lubas mul soovitada teda erapooletuks kommenteerijaks. Ta on ülikriitiline nagu minagi. Vaeseid tuleb toetada, mitte söödikuid.
Autor: ÄP