Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
OECD: Eesti peab jälgima inflatsiooni
"Hiljutist inflatsiooniüllatust tuleb võtta kui hoiatussignaali, et eurole üleminekul soovimatute hinnatõusude vältimiseks tuleb olla eriti tähelepanelik," manitseb OECD. "Arvestatavale osale (hiljutisest hinnatõusust - toim) puudub selgitus, mis võib viidata konkurentsi puudumisele," nendib organisatsioon.
Ühtlasi hoiatab OECD Eestit kõrge strukturaalse tööpuuduse juurdumise eest ning soovitab selle vältimiseks hea seista, et aktiivsed tööturumeetmed oleksid võimalikult efektiivsed. Vastasel juhul mõõdab Eesti tööpuudust kahekohaliste numbritega veel pikka aega.
Eelarvepoliitikas soovitab OECD Eestile mitmeaastast planeerimistsüklit ja iga-aastast kulude ülempiiri, et eelarvepoliitika majanduse uues tõusus taas protsükliliseks ei muutuks.
Eesti majanduse kohta nendib OECD, et kolmanda kvartali seisuga on majandus ekspordi toel kasvanud neli kvartalit järjest, tööturul on paranemise märgid, palgalangus on peatunud ning jaekaubanduse langus põhjast läbi. Eratarbimine jääb aga esialgu surve alla ning hakkab jõudsamalt taastuma alles 2012. aastal.
OECD prognoosi järgi kasvab Eesti SKP tänavu 2,4 protsenti ning tuleval ja ületuleval aastal vastavalt 3,4 protsenti ja 4,1 protsenti. Inflatsioon kiireneb tänavuselt kolmelt protsendilt tuleval aastal 3,4 protsendile ning aeglustub 2012. aastal 2,5 protsendile.
Nõudlus Eesti peamistel eksporditurgudel jääb OECD hinnangul tugevaks ka 2011. ja 2012. aastal, mis toob Eestile neil aastal vastavalt 10,1 ja 8,1 protsendi suuruse ekspordi kasvu.
Kui suure osakaalu moodustab kaudsete maksude tõus 4,5protsendilises inflatsiooni kasvus?
Paraku pole kaudsed maksud sügisel enam praktilist mõju omanud, tõus toimus eelmisel suvel. Too 4,5% on tegelikult vahe eelmise sügise hinnalanguse ja sellesügisese tõusu vahel, 12 kuu keskmine hinnatõus oli 1,5% ning aasta keskmine tuleb 3% kanti. Põhjused on peamiselt toidu ja kütuste, mida meie korvis on rohkem, rahvusvaheline kallinemine. Väike, avatud ja odavam turg, mis parata.