Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uued tuuled kingiturul

    Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuhi Peep Ehasalu sõnul pole majanduslikult keeruline aeg ettevõtte kingituste tegemise kommet maha murdnud.
    Partnereid ja kliente hoitakse ikka meeles ja mitte ainult jõulude ajal, vaid aasta ringi. "Masuaeg on mõjutanud kõigi tegevust, aga seda, et me nüüd kingitused tegemata jätaksime, küll ei ole ette tulnud," sõnas ta.
    Kingituste valikul lähtutakse Ehasalu sõnul hotelli üldisest kontseptsioonist, milleks on keskkonnasõbralikkus - kuulutakse ju Rohelise Võtmega tunnustatud majutusasutuste hulka, mis kannavad endas säästva turismi ideed.
    "Meie jaoks on väga oluline, et kingitused oleksid keskkonnasäästlikud. Me ei hakkaks kinkima mingit jama, mis võib olla küll suur ja ilus, aga kohutavalt keskkonda reostav," selgitas ta.
    Kuna väga paljud hotelli partnerid on välismaised ettevõtted, siis on ettevõte eelistanud kinkida Eesti temaatikaga esemeid, täpsustas Sokos Hotel Viru turundusjuht Aire Malvik.
    "Kingid oleme valinud puhtalt praktilistel kaalutlustel. Me ei ole lihtsalt niisama mingeid vidinaid partneritele kinkinud, pigem selliseid sooje, koduseid ja praktilisi asju," mainis Malvik. Näiteks tõi ta villased käpikud ja sokid.
    Reklaamkingituste turul valitsevat hinnapoliitikat ei osanud Aire Malvik kommenteerida, sest kingituste valik on igal aastal olnud erinev, mistõttu pole hindadel teraselt silma peal hoitud.
    Kolleegide ja partnerite meelespidamist praegusel rahaliselt kasinal ajal, mis küll paranemismärke näitab, peab oluliseks ka Hansaplanti juhatuse esimees Indrek Naudi. Kingitusi on tema sõnul tehtud klientidele, kolleegidele ja partneritele igal aastal.
    Kingituste valimisel juhindub ka Hansaplant praktilisusest, samuti seotusest firma väärtustega.
    "Kui personalile kingitusi teeme, siis eelkõige selliseid, millel on väärtus emotsiooni ja elamuse pakkumise seisukohast. Näiteks pilet teatrisse või tervisekeskusse. Oma erialale kohaselt kingime aeg-ajalt ka lilli, jõulupuid ja muud sellist. Elamus jääb kauaks meelde ning nii tekib pikaajaline positiivne side kinkija ja kingituse saaja vahel," oli Naudi veendunud.
    Seda, et majanduslikult raskel ajal kingile hoopis preemiaid eelistatakse, Naudi ei arvanud.
    "Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Väärtustatakse pigem kingi saamise põhjust ja siirast emotsiooni. Rahalisi preemiaid pole meie ettevõte kingina kasutanud," täpsustas ta.
    Omatoodang läheb kingiks ka Talleggis, sõnas ettevõtte turundusjuht Krista Kalbin. "Me ei ole tegelikult kunagi eriti suured kinkide tegijad olnud. Kui midagi kingime, siis üldjuhul oma tooteid, mis jõululauale ideaalselt sobivad," sõnas ta.
    Argiste firmameenete, nagu pastakad, kruusid ja T-särgid, kinkimise vajadust pole ettevõte otstarbekaks pidanud.
    "Küll aga on meil partneritele firmasümboolikaga tarvilikke vahendeid, mida nad saavad iga päev kasutada," märkis Kalbin. Näiteks on kingitud lõikelaudu, põllesid, väikseid kodumasinaid ja muud sellist.
    Kui eelmine aasta oli reklaamkingituste müüjate jaoks üsna kehv, siis tänavu tunnistavad nad, et turg elavneb ja olukord tundub paranevat.
    Äri- ja reklaamkingituste müügiga tegeleva ASi Fifaa tegevjuht Katre Plaan julgeb sel aastal küll kindlalt öelda, et olukord tasapisi paraneb, huvi ja nõudlus firmakinkide järele on taas kasvama hakanud ja neid tehakse võrreldes eelmise aastaga tema sõnul tänavu oluliselt rohkem.
    "Summad, mida ettevõtted kinkide tegemisele kulutavad, on veel tagasihoidlikud, ent sortiment on küllaltki lai. Ärikingitusteks läheb igasuguseid asju," selgitas Plaan.
    Endiselt eelistatakse iluesemetele praktilise iseloomuga meeneid. Fifaa müüdavate toodete edetabelis on esikohal firmasümboolikaga pastakad, kruusid ja fliisid.
    ASi Roi arendusjuht Andrus Viitong ja OÜ Ausestar juhatuse esimees Mart Reimann märkisid samuti, et turg näitab elavnemise märke ning ettevõtete turunduseelarved on eelmise aastaga võrreldes suuremad.
    Mis muutunud pole, on ka Reimanni sõnul sortiment. Huvi on ikka selliste asjade järele, mida igapäevaelus kasutada saab.
    "Mõnevõrra paremini läheb tavapäraste pastakate, kruuside ja mälupulkade kõrval kaubaks firmasümboolikaga veine ja kõikvõimalikke luksusasju: kotte, rahakotte, binokleid jne," tõi Reimann näite.
    "Tekkinud on see tendents, et tahetakse head ja odavat asja. Aga et seda saada, selleks tuleb osta kaks asja - üks hea asi ja üks odav asi," lausus OÜ Ausestar esindaja.
    Samas otsivad ettevõtted ASi Roi arendusjuhi Andrus Viitongi sõnul praegu tavapäraste firmakinkide tegemisel oluliselt enam uusi ja tavapäratuid lahendusi. "Rohkem on hakatud tellima erilahendusi, millega tahetakse massist eristuda. See on kasvav trend," selgitas ta.
    Näiteks T-särkide ja nokkmütside firmasümboolikaga katmisel ei lasta Viitongi sõnul mitte üksnes logo sinna peale kanda, vaid tegeletakse kingituse põhjaliku disainiga algusest lõpuni, kasutades erinevaid värvilahendusi ja kujundusi.
    Peale nutikate lahenduste on suurenema hakanud tellitavate toodete kogused, sõnas ASi Fifaa esindaja Raido Pae. "Kuna Fifaa teenindab erineva suurustega ettevõtteid, siis on raske üheselt määrata keskmist summat, mida ettevõtted praegu kinkidele kulutavad. Vahemik on paarist tuhandest kuni paarisaja tuhandeni olenevalt ettevõtte võimalustest," sõnas Pae. Sama tunnistas OÜ Ausestar juhatuse esimees Mart Reimann.
    Turu mõningase aktiviseerumise ja mahtude suurenemise kõrval valmistab ettevõtjatele heameelt klientide teadlikkuse kasv.
    "Kõige rohkem rõõmustab meid see, et kliendid on targemaks muutunud. Teatakse paremini, mida ja kellele tahetakse kinkida. See teeb meie töö tunduvalt lihtsamaks," lausus Andrus Viitong.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.