Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lauristin: ajakirjandus töötab valvekoerana

    Lauristin ütles reedesel konverentsil "Ajakirjanduse vabadus ja vastutus: eile, täna homme", et Eesti on võrreldes teiste postkommunistlike riikidega korruptsioonist kõige puhtam. "Kas see on selle pärast, et meil on kõige õilsamad ametnikud, vooruslikumad ettevõtja, väärikamad poliitikud ja kõige vähem rehepaplik rahvas? Asi on suures osas selles, et meil on selline ajakirjandus, mida me ei taha alati taluda, aga mis on teinud võimatuks, et korruptsiooninähtused jäävad varjatuks," rääkis ta.
    Lauristin ütles, et intelligentne inimene ei taha alati oma nina kõige halvemini lõhnavatesse urgudesse pista ja seega ei pruugi talle paljastav ajakirjandus meeldida ning küsis seepeale, et kui ajakirjanikud lahkaksid teemasid vaid viisakalt ja meeldivalt, kas sellest muutuks ühiskond paremaks. "Seda (ajakirjanduse valvekoera rolli täitmist - toim) peaksime hindama, isegi kui ta pole väga meeldiv," väitis Lauristin. "Kui tihti kohtame inimeste puhul, kes on otsustaja rollis, tohutut loomulikku emotsionaalset soovi mitte ajakirjandusega kokku puutuda. Nad tahavad teha oma tööd, otsuseid, kokkuleppeid, ilma et ajakirjanikud saaks teada ja jälle tuleks midagi välja," rääkis Lauristin.
    Ajakirjanduse nõrkusena tõi Lauristin välja, et võime dialoogi pidada on väike. "Niiviisi ei teki tõde. Ma ei ütle, et see on ajakirjaniku viga. Teiselt poolt on vastutavad ka kõik need, kellele ajakirjandus annab võimaluse oma arvamus välja öelda. See on ühiskonna probleem," sõnas Lauristin.
    Riigikogu liige Ain Seppik nõustus Laurustiniga, et ajakirjandus on täitnud oma rolli ühiskonna valvekoerana. "Meile räägitakse kohati, et Eesti on kõige korrumpeerunum riik maailmas, aga tegelikult on Marju Lauristinil õigus, meie korruptsioon - võrreldes teiste postkommunistlike riikidega - on täiesti olematu. Võtame Ukraina või muu sellise," lausus ta.
    Eesti ajakirjandus on Seppiku sõnul teinud tublisti tööd. "Kui ta on vahel üle pingutanud, siis on mõned inimesed kohtusse kaevatud, see on normaalne protsess ja demokaatlikus maailmas täiesti normaalne," lisas poliitik.
    ASi A. Le Coq juht Tarmo Noobi arvates on küsimus pigem selles, kas Eesti ajakirjandus on vaba või ei ole vaba. "Eesti ajakirjandus minu arvates on vaba. Ja vaba ajakirjandus täidab ühiskonna valvekoera rolli. Ja korruptsiooni vähesuse osas võib väikest süüd panna kindlasti ka ajakirjandusele," lausus Noop, kuigi tema hinnangul on seal ka teisi põhjusi. "Kogu see töö, mis on tehtud valitsusasutustes. Kümme aastat tagasi oli tavaline pakkuda politseile altkäemaksu, nüüd ei tule see aga isegi mitte pähe," lausus Noop.
    Põhiliseks takistuseks, miks alati tõde ajakirjandusveergudele ei jõua, on Noobi arvates väljaannete toimetajad. "Isegi, kui tegelikkuses pole probleemi, siis läbi pealkirjade see probleem tekitatakse. Müüb ju negatiivne uudis ja ma ei usu, et Eesti siin väga teistmoodi on," lisas Noop.
    Autor: Katariina Krjutshkova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Maagaasi hind jätkab tõusu Norras planeeritava streigi tõttu
Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel, kuna Norras kavandatav streik ähvardab pingestada gaasiturgu. Lisaks on maagaasiturule andnud suure tagasilöögi Venemaa tarnekärped.
Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel, kuna Norras kavandatav streik ähvardab pingestada gaasiturgu. Lisaks on maagaasiturule andnud suure tagasilöögi Venemaa tarnekärped.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva värskeid artikleid saab taas lugeda
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Suur galerii: InvesteerimisFestivali esimene päev
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.