Lauristin ütles reedesel konverentsil "Ajakirjanduse vabadus ja vastutus: eile, täna homme", et Eesti on võrreldes teiste postkommunistlike riikidega korruptsioonist kõige puhtam. "Kas see on selle pärast, et meil on kõige õilsamad ametnikud, vooruslikumad ettevõtja, väärikamad poliitikud ja kõige vähem rehepaplik rahvas? Asi on suures osas selles, et meil on selline ajakirjandus, mida me ei taha alati taluda, aga mis on teinud võimatuks, et korruptsiooninähtused jäävad varjatuks," rääkis ta.

Lauristin ütles, et intelligentne inimene ei taha alati oma nina kõige halvemini lõhnavatesse urgudesse pista ja seega ei pruugi talle paljastav ajakirjandus meeldida ning küsis seepeale, et kui ajakirjanikud lahkaksid teemasid vaid viisakalt ja meeldivalt, kas sellest muutuks ühiskond paremaks. "Seda (ajakirjanduse valvekoera rolli täitmist - toim) peaksime hindama, isegi kui ta pole väga meeldiv," väitis Lauristin. "Kui tihti kohtame inimeste puhul, kes on otsustaja rollis, tohutut loomulikku emotsionaalset soovi mitte ajakirjandusega kokku puutuda. Nad tahavad teha oma tööd, otsuseid, kokkuleppeid, ilma et ajakirjanikud saaks teada ja jälle tuleks midagi välja," rääkis Lauristin.

Ajakirjanduse nõrkusena tõi Lauristin välja, et võime dialoogi pidada on väike. "Niiviisi ei teki tõde. Ma ei ütle, et see on ajakirjaniku viga. Teiselt poolt on vastutavad ka kõik need, kellele ajakirjandus annab võimaluse oma arvamus välja öelda. See on ühiskonna probleem," sõnas Lauristin.

Riigikogu liige Ain Seppik nõustus Laurustiniga, et ajakirjandus on täitnud oma rolli ühiskonna valvekoerana. "Meile räägitakse kohati, et Eesti on kõige korrumpeerunum riik maailmas, aga tegelikult on Marju Lauristinil õigus, meie korruptsioon - võrreldes teiste postkommunistlike riikidega - on täiesti olematu. Võtame Ukraina või muu sellise," lausus ta.

Eesti ajakirjandus on Seppiku sõnul teinud tublisti tööd. "Kui ta on vahel üle pingutanud, siis on mõned inimesed kohtusse kaevatud, see on normaalne protsess ja demokaatlikus maailmas täiesti normaalne," lisas poliitik.

ASi A. Le Coq juht Tarmo Noobi arvates on küsimus pigem selles, kas Eesti ajakirjandus on vaba või ei ole vaba. "Eesti ajakirjandus minu arvates on vaba. Ja vaba ajakirjandus täidab ühiskonna valvekoera rolli. Ja korruptsiooni vähesuse osas võib väikest süüd panna kindlasti ka ajakirjandusele," lausus Noop, kuigi tema hinnangul on seal ka teisi põhjusi. "Kogu see töö, mis on tehtud valitsusasutustes. Kümme aastat tagasi oli tavaline pakkuda politseile altkäemaksu, nüüd ei tule see aga isegi mitte pähe," lausus Noop.

Põhiliseks takistuseks, miks alati tõde ajakirjandusveergudele ei jõua, on Noobi arvates väljaannete toimetajad. "Isegi, kui tegelikkuses pole probleemi, siis läbi pealkirjade see probleem tekitatakse. Müüb ju negatiivne uudis ja ma ei usu, et Eesti siin väga teistmoodi on," lisas Noop.

Autor: Katariina Krjutshkova