Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabatahtlik pensionikogumine kiratseb

    Kui 2008. aasta lõpus oli kolmandasse pensionisabasse investeerinud veel üle 134 000 inimese, siis 2010. aasta septembri lõpuks oli kliente alles veidi vähem kui 123 000.
    Kui vabatahtlikes kolmanda samba fondides on püsinud pensionikogujate arv viimastel aastatel stabiilselt 50 000 juures, siis suur tagasiminek on tabanud just elukindlustusseltse.
    SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst tunnistas, et vabatahtliku pensionisüsteemi klientide arv on kahanenud eelkõige elukindluses. "Huvi vähenemise põhjus nii fondide kui ka elukindlustustoodete vastu on ennekõike see, et majanduskriisi ajal keskenduvad inimesed rohkem tänasele päevale ja hetkeprobleemide lahendamisele, pikemaajalised ja tulevikku suunatud kohustused, sh oma pensioni kindlustamine, lükatakse pigem edasi," kommenteeris Holst.
    Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna valdkonnajuhi Ivar Raavi sõnul viimastel kuudel trendimuutust märgata ei ole ning huvi kolmandasse sambasse investeerida on olnud ühtlaselt madal võrreldes eelmiste aastatega. "Küll aga on näha, et võrreldes aasta algusega katkestatakse lepinguid vähem," kommenteeris Raav.
    Raavi sõnul tõusis lepingute katkestamise tempo 2009. aastal ning 2010. aasta alguses eelkõige seepärast, et enamiku kolmandasse sambasse kogujate jaoks oli see ainus sääst ning sissetulekute katkedes või vähenedes oli see koht, kust raha võtta.
    Veidi enam kui kuu aja pärast tekib maksusoodustusega vabatahtliku pensionisamba kõrvale nn konkurendiks investeerimiskontode süsteem, mis võimaldab erainvestoritel kuni raha tarbimisse võtmiseni maksuvabalt investeerida. Lisaks pannakse 2012. aasta alguses kolmandale sambale peale nn investeerimislagi. Kui praegu võib maksuvabalt investeerida kogu teenitud tulust 15 protsenti vabatahtlikusse pensionisambasse, siis uue korra kohaselt seatakse aastaseks maksuvabaks ülempiiriks 6000 eurot (mõjutab üle 3333eurose kuupalgaga inimesi - toim)
    Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme Heldur Meeritsa sõnul tuleb investeerimiskonto ja kolmanda samba puhul võrrelda, kumma puhul on maksurežiim soodsam. Meeritsa arvates muutub kolmanda samba eelis tõenäoliselt küll väiksemaks, aga lõpuks sõltub kõik ikka inimeste harjumusest ja turundusest. "Kolmas sammas võib seega välja surra ja võib ka mitte," filosofeeris investor.
    "Kolmanda pensionisamba puhul on tähtis, mis on su investeerimishorisont, kui suur on riskitaluvus, milline on sularaha vajadus - need on tähtsad küsimused," rõhutas Meerits. "Selle taustal on kolmanda samba eksisteerimine või mitteeksisteerimine hoopis kolmandajärguline küsimus," lisas ta.
    "Investeerimiskonto seaduse muudatuse mõte oli see, et pead vähem mõtlema, millises vormis sa need investeeringud esitad või teed, vaid mõtled rohkem investeerimisobjektile ja riski ja tulu suhtele," täpsustas Meerits.
    6000 euro (93 880 krooni) peale seatavat maksuvaba ülempiiri Meerits kolmanda samba puhul takistuseks ei pea, sest väga paljudele klientidele peaks sellest piisama.
    Sampo Panga investeerimisvaldkonna spetsialisti Peeter Schamardini sõnul on investeerimiskontot ja kolmandat sammast mõistlik lahus hoida, sest kolmandale sambale kehtib tulenevalt tulumaksusoodustustest üldisest hoopis erinev maksustamisskeem.
    "Olgu öeldud, et vabatahtlikud pensionifondid on ainult üks võimalus kolmandasse sambasse investeerida," lausus Schamardin. "Kuigi vabatahtlike pensionifondide haldustasud on soodsamad ning kulude struktuur läbipaistvam, eksisteerivad ka erinevad elukindlustuse skeemid, mis samuti kolmanda samba alla mahuvad ja mida pole parimagi tahtmise korral võimalik investeerimiskontoga seostada," märkis Schamardin.
    Leian, et riik peaks rohkem panustama elanikkonna harimisse.
    Praegu on teadlikkuse kasvatamine jäetud fondivalitsejate ülesandeks, mis jätab tihti klientidele mulje, et sammast pakutakse vaid seetõttu, et see on fondivalitsejale kasulik. Kui riik panustaks üldsuse teavitamisse, tuleks paremini esile ka üksikisiku vajadus. Arvestades, et pensionireformi üks peamisi ajendeid oli just riigi huvi jagada pensioniealiste ülalpidamise vastutust tulevaste pensioniealiste endiga, tuleks riigil ka edaspidi rohkem oma kodanikke teavitada.
    Pikemas perspektiivis kasvab kindlasti III samba pensioni kogumine, sest see on käepärane võimalus oma tuleviku elujärge kindlustada. Investeerimiskonto süsteem julgustab inimesi küll rohkem investeerima, kuid III samba kogumise aktiivsus kasvab alles siis, kui vajadus ja maksusoodustuste olemus inimeste teadvusse jõuab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Rakvere ettevõtja ja Eesti 200 poliitik kandis lastelaagri raha enda osalusega firmasse
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.