Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis tuleb pärast kapitalismi?

    Näib, et vähemalt tööstuslikult arenenud piirkondades on saabumas aeg, kus materiaalne maailm on n-ö valmis, st tehnilise arengu ja majandusmehhanismi täiustamise tulemusel majandusnäitajad enam ei parane. Samuti on loomulik piir inimeste kutsetööst ja kodustest majapidamistöödest ülejääva vaba aja kasvul. Minu pakutavad ettepanekud haakuvad hästi keskkonnasäästliku mõtteviisiga.
    1. Toetada pika ja ülipika kasutusega toodete loomist, tootmist, importi ja tarbimist. Toote kasutusiga on üheaegselt nii kvaliteedi kui ka tööviljakuse näitaja. Kui mingi toode peab kaks korda kauem vastu, tähendab see materjali, energia ja tööjõu kokkuhoidu ning jäätmekulu vähenemist. Praeguses turumajanduslikus korras pole tootja huvitatud väga pika kasutuseaga toodete tootmisest, sest see on kallim ja ka toote turg kahaneb. Toodete kasutusea oluline pikenemine tähendaks suuremat jõukust.
    2. Luua majandusmehhanism, kus pangahoiuse intress kompenseeriks inflatsiooni tõttu tekkiva hoiuse väärtuse kao. Näiteks võiks hoiuseintressi siduda keskmise või mediaanpalgaga. Normaalse inflatsiooni korral makstakse pangarahale maksurahast kompensatsiooni, nii et panga kasum jääks ligikaudu samasuguseks. Hüperinflatsiooni puhul suurendatakse pangale jäävat protsenti väljavõetavalt summalt.
    3. Luua loodusressursside kasutamise üldine strateegia. Esimene võimalus on määrata eri loodusressursside algselt ekspluateerimiselt võetavate maksude omavaheline suhe. Asendada tulumaks ja võib-olla ka käibemaks loodusressursi maksuga. Tegelikkuses võiks see välja näha umbes nii: keskkonnaministeerium või muu kompetentne organ määrab eri loodusressursside loodusest ammutamise ühe ühiku maksu (hinna). Riigikogu kehtestab nendele algsetele hindadele ühise koefitsiendi. Sellest maksust kujuneb riigieelarve. Seega otsest maksu riigile maksab ainult loodusressursi ammutaja. Teiste tootmisahela lülide maks on kaudne - sisaldub tooraine hinnas.
    Ettevõtetel tekib tugev majanduslik huvi tooraine säästlikuks kasutamiseks ja üleminekuks kauem jätkuvale toorainele. Kaob tulumaksu võimalik pärssiv mõju ettevõtete arengule.
    Jah, see nõuab arvatavasti eraldi rahalisi vahendeid klassivahede tasandamiseks. Üleminek ainult ühes riigis loodusressursside mõistuspärasele kasutamisele võib halvendada ka riigi konkurentsivõimet, seega oleks õigem, kui ühtne ressursipoliitika kehtiks kogu maailmas või suuremas riikide grupis.
    Autor: Rein Hansson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.