• Jaga lugu:

    Mis tuleb pärast kapitalismi?

    Näib, et vähemalt tööstuslikult arenenud piirkondades on saabumas aeg, kus materiaalne maailm on n-ö valmis, st tehnilise arengu ja majandusmehhanismi täiustamise tulemusel majandusnäitajad enam ei parane. Samuti on loomulik piir inimeste kutsetööst ja kodustest majapidamistöödest ülejääva vaba aja kasvul. Minu pakutavad ettepanekud haakuvad hästi keskkonnasäästliku mõtteviisiga.
    1. Toetada pika ja ülipika kasutusega toodete loomist, tootmist, importi ja tarbimist. Toote kasutusiga on üheaegselt nii kvaliteedi kui ka tööviljakuse näitaja. Kui mingi toode peab kaks korda kauem vastu, tähendab see materjali, energia ja tööjõu kokkuhoidu ning jäätmekulu vähenemist. Praeguses turumajanduslikus korras pole tootja huvitatud väga pika kasutuseaga toodete tootmisest, sest see on kallim ja ka toote turg kahaneb. Toodete kasutusea oluline pikenemine tähendaks suuremat jõukust.
    2. Luua majandusmehhanism, kus pangahoiuse intress kompenseeriks inflatsiooni tõttu tekkiva hoiuse väärtuse kao. Näiteks võiks hoiuseintressi siduda keskmise või mediaanpalgaga. Normaalse inflatsiooni korral makstakse pangarahale maksurahast kompensatsiooni, nii et panga kasum jääks ligikaudu samasuguseks. Hüperinflatsiooni puhul suurendatakse pangale jäävat protsenti väljavõetavalt summalt.
    3. Luua loodusressursside kasutamise üldine strateegia. Esimene võimalus on määrata eri loodusressursside algselt ekspluateerimiselt võetavate maksude omavaheline suhe. Asendada tulumaks ja võib-olla ka käibemaks loodusressursi maksuga. Tegelikkuses võiks see välja näha umbes nii: keskkonnaministeerium või muu kompetentne organ määrab eri loodusressursside loodusest ammutamise ühe ühiku maksu (hinna). Riigikogu kehtestab nendele algsetele hindadele ühise koefitsiendi. Sellest maksust kujuneb riigieelarve. Seega otsest maksu riigile maksab ainult loodusressursi ammutaja. Teiste tootmisahela lülide maks on kaudne - sisaldub tooraine hinnas.
    Ettevõtetel tekib tugev majanduslik huvi tooraine säästlikuks kasutamiseks ja üleminekuks kauem jätkuvale toorainele. Kaob tulumaksu võimalik pärssiv mõju ettevõtete arengule.
    Jah, see nõuab arvatavasti eraldi rahalisi vahendeid klassivahede tasandamiseks. Üleminek ainult ühes riigis loodusressursside mõistuspärasele kasutamisele võib halvendada ka riigi konkurentsivõimet, seega oleks õigem, kui ühtne ressursipoliitika kehtiks kogu maailmas või suuremas riikide grupis.
    Autor: Rein Hansson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.