Kas järjekordne eksitus?

Arvasin, et selgitasin Äripäeva ajakirjanikule piisavalt mereohutuse seaduse muudatusettepanekuid, kuid lugedes 23. novembri lehte, selgus, et olin kas enda selgitamise või ajakirjaniku asjadest arusaamise võimet või mõlemat üle hinnanud.

Pealkirjad hõikasid "Seadus, mis toob tulu ühele firmale" või "Kallo üritab teha seadust ühele firmale", isegi mereasjanduses suurem võhik kui ajakirjanik saab aru, et meresõiduohutuse seadus ega meresõidu ohutus tervikuna ei saa kuidagi kasulik olla vaid ühele firmale, nagu ei saa liiklusseadus olla kasulik ainult näiteks Tallinna Autobussikoondisele.

Kui lugeda artiklit, siis jääb mulje, nagu oleks muudatusettepanek, mis puudutab naftatankerite eskortimist, Kallo isiklik huvi. Ometi selgitasin piisavalt pikalt, et muudatusettepanekud vaadati läbi ja kiideti heaks merendusnõukojas; et need ettepanekud esitas riigikogu majanduskomisjonile Eesti Laevaomanike Liit kirjalikult, et kirja ei saa käsitleda ametliku muudatusettepanekuna, siis lepiti merendusnõukojas, et vormistan need vastavalt riigikogu kodukorrale ametlike muudatustena.

Kokku oli muudatusettepanekuid kuus, sh ka tankerite eskortimist käsitlev muudatus (neli muudatust on seaduseelnõus leidnud arvestamist, ühte otsustati nõukojas uuesti mitte esitada). Kuna teine lugemine katkestati, esitas laevaomanike liit muudatuse täiendused, mis käsitlesid tankerite kandevõimet (alates 70 000 t), millest alates oleks eskortimine hädavajalik. Saadud info ja arvutuste põhjal täiendasin muudatusettepanekut teise lugemise jätkamiseks. Ka see muudatus leidis komisjonis toetust enne esimest korda teisele lugemisele saatmist ja hääletati välja teise lugemise jätkamisel. Seega oli igati loogiline esitada see uuesti teise lugemise edasisel jätkamisel. 2. novembril saatis ka Eestimaa Looduse Fond kirja majanduskomisjonile ja kõikidele fraktsioonidele tungiva palvega tankerite eskortimist puudutav säte seaduseelnõusse kindlasti sisse viia ehk seda muudatust on toetanud kõik, kes muretsevad keskkonna ja Läänemere tervise eest. Hoolitsus Läänemere eest tuleneb omakorda rahvusvaheliselt kinnitatud Läänemere strateegiast.

Kõik, kes püüavad väita, et ohtu pole, võiks mõelda Mehhiko lahe katastroofile. Jah, see võimalus võib olla 1:10 000, aga me ei tea kunagi, kui lähedal see kümnetuhandes kord on. See muudatus sisaldab endas eelkõige muret me kodumere tervise pärast, see ei ole Kallo isiklik mure, see on väga paljude mure, kui ehk Äripäeva toimetus välja arvata. Ühe väikese puksiirifirma huvid on sellega võrreldes umbes sajandal kohal.