• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas järjekordne eksitus?

    Arvasin, et selgitasin Äripäeva ajakirjanikule piisavalt mereohutuse seaduse muudatusettepanekuid, kuid lugedes 23. novembri lehte, selgus, et olin kas enda selgitamise või ajakirjaniku asjadest arusaamise võimet või mõlemat üle hinnanud.
    Pealkirjad hõikasid "Seadus, mis toob tulu ühele firmale" või "Kallo üritab teha seadust ühele firmale", isegi mereasjanduses suurem võhik kui ajakirjanik saab aru, et meresõiduohutuse seadus ega meresõidu ohutus tervikuna ei saa kuidagi kasulik olla vaid ühele firmale, nagu ei saa liiklusseadus olla kasulik ainult näiteks Tallinna Autobussikoondisele.
    Kui lugeda artiklit, siis jääb mulje, nagu oleks muudatusettepanek, mis puudutab naftatankerite eskortimist, Kallo isiklik huvi. Ometi selgitasin piisavalt pikalt, et muudatusettepanekud vaadati läbi ja kiideti heaks merendusnõukojas; et need ettepanekud esitas riigikogu majanduskomisjonile Eesti Laevaomanike Liit kirjalikult, et kirja ei saa käsitleda ametliku muudatusettepanekuna, siis lepiti merendusnõukojas, et vormistan need vastavalt riigikogu kodukorrale ametlike muudatustena.
    Kokku oli muudatusettepanekuid kuus, sh ka tankerite eskortimist käsitlev muudatus (neli muudatust on seaduseelnõus leidnud arvestamist, ühte otsustati nõukojas uuesti mitte esitada). Kuna teine lugemine katkestati, esitas laevaomanike liit muudatuse täiendused, mis käsitlesid tankerite kandevõimet (alates 70 000 t), millest alates oleks eskortimine hädavajalik. Saadud info ja arvutuste põhjal täiendasin muudatusettepanekut teise lugemise jätkamiseks. Ka see muudatus leidis komisjonis toetust enne esimest korda teisele lugemisele saatmist ja hääletati välja teise lugemise jätkamisel. Seega oli igati loogiline esitada see uuesti teise lugemise edasisel jätkamisel. 2. novembril saatis ka Eestimaa Looduse Fond kirja majanduskomisjonile ja kõikidele fraktsioonidele tungiva palvega tankerite eskortimist puudutav säte seaduseelnõusse kindlasti sisse viia ehk seda muudatust on toetanud kõik, kes muretsevad keskkonna ja Läänemere tervise eest. Hoolitsus Läänemere eest tuleneb omakorda rahvusvaheliselt kinnitatud Läänemere strateegiast.
    Kõik, kes püüavad väita, et ohtu pole, võiks mõelda Mehhiko lahe katastroofile. Jah, see võimalus võib olla 1:10 000, aga me ei tea kunagi, kui lähedal see kümnetuhandes kord on. See muudatus sisaldab endas eelkõige muret me kodumere tervise pärast, see ei ole Kallo isiklik mure, see on väga paljude mure, kui ehk Äripäeva toimetus välja arvata. Ühe väikese puksiirifirma huvid on sellega võrreldes umbes sajandal kohal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).