Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koogimaiad seadku sammud Pärnusse
Juba ammu ei kurda ma liiga lühikeste Eestimaa suvede üle, see kuulub nende asjade hulka, mida muuta ei saa. Kui suvel polnud aega kuurortlinna Pärnut külastada, teen seda talvel. Ongi rahvast vähem ja hinnad odavamad.
Supelsakste sisekujundusest on kirjutanud juba kõik pere-, naiste- ja sisustusajakirjad, nii et siin pole mul midagi lisada. Nõustun vaimustunud eelkirjutajatega, omalt poolt tegin tähelepaneku, et valitud lauanõud sobivad kokku nii ruumide kui ka roogadega. Ja lõhnadega - magusa koogi- ja kohvilõhna ning parajasti küdeva ahju suitsu- ja puulõhnaga.
Aadressi järgi asub Supelsaksad Nikolai tänaval, kohale juhatatakse meid aga ikka Supeluse tänava järgi. Nii et esimese korraga sõitsime kohvikust mööda.
Teisel katsel oskasime tänavanurgal seisvat väikest musta menüütahvlit otsitavaga seostada. Eriliselt väike ja tagasihoidlik nimesilt kõrvaltänava poole pööratud ukse kõrval mõjus otsekui kinnitus, et ka kohvikumaailmas eksisteerivad sisemised väärtused ning äri (ja elu) on võimalik isegi reklaamita.
Supelsakste sisemistest väärtustest tuleb kõigepealt nimetada koogiletti, mis rabab nii sisult kui ka vormilt. Sellist rokokoolikku koogidisaini pole ma tagasihoidlikul Eestimaal veel näinud, valik on suur ja koogid on tõelised, ehtsad, kaunistused suurejoonelised. Täielik magusasõbra unelm. Suhkrusse, vahukoorde ja võisse leigelt suhtuvad külastajad võivad kurta küll liiga suurte koogitükkide, kuid kindlasti mitte maitse üle.
Toekama toidu menüü pakub avastamisrõõmu. Seal on näiteks sinihallitusjuustuga täidetud seenekübarad ja läätse-porgandisupp, mida ka ise proovisime ja mis olid maitsvad. Ka teised eelroad ja supid andsid kinnitust menüü kokkupaneja leidlikkusest ja laialdastest kulinaarsetest kogemustest.
Salatite ja pearoogade juures andis aga tunda, et disain ja ideed prevaleerivad sisu ja maitse üle. Viini šnitsel sobib Pärnusse ja aeg-ajalt on see retroroog ikka ja jälle mõne söögikoha menüüsse ilmunud, aga pelgalt stiililistest kaalutlustest ja hea tahtest jääb õnnestumiseks väheks. Supelsakste šnitsel oli liiga kuivaks seisnud või kuivaks küpsenud. Paneering oli hüljanud oma rolli õhukese õrna liha rüütelliku kaitsjana ja hakanud peategelaseks, valitsedes kuiva krõbedusega kogu taldrikut.
Ka Nizza salat jäi emotsioonidevaeseks. Puudu jäi nii värskusest kui ka maitsest. Temaatiliselt jälle suurepärane valik (ikkagi kuulus kuurortlinn Nizza), aga jällegi ideest üksi ei aidanud ja teostus jäi viletsaks. Nojah, aga siis tulid koogid ja kõik sai jälle heaks.