• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahakalender: Lehvitame järele Eesti kroonile

    Algav detsember on 1992. aasta 20. juunil taaskasutusele võetud Eesti krooni jaoks viimane käibekuu. Ehkki praegu tundub kroonide täielik kadumine tõenäoliselt paljude jaoks kauge mõttena ja me viskame nalja vaid vigaste Hiina eurokalkulaatorite üle, saabub õige pea tõehetk, millega tuleb õige pea kohaneda.
    Juba järgmisel kolmapäevast astub euro meile juba suure sammu lähemale. Siis võime võtta kõik jalad selga ja nõuda pankadest ja postkontoritest Soome rahapajas vermitud euromüntide stardikomplekte. Niisamuti võib samast päevast vahetada pankades ilma teenustasuta ja keskkursiga (15,6466 krooni) kroonisid eurode vastu.
    Kui sul on padja alla või ümbriku vahele kogutud suuremas koguses kroone ja pankade järjekordades pole aega ja tahtmist seista, siis tasub rahavahetusega kiirustada. Kindlasti on kõige otstarbekam kasutada sularaha SISSEMAKSMISE automaate. Tõenäoliselt saavad need masinad järgneva kuu jooksul korraliku koormuse.
    Kui sul aga sularaha lademates pole, siis on aega. Maksevahendina võib kasutada Eesti kroone kuni 14. jaanuarini 2011. Kui ununebki pärast seda kuupäeva rahatäht kätte, pole ka hullu, sest Tallinnas Estonia puiestee 13 asuv Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja piiramatus koguses.
    Arvestades, et väga paljud eraisikud ja firmad on juba praegu eurovõlgnikud, oleme juba tegelikult poolenisti eurotsoonis sees. Veidi enam kui kuu aja pärast astume ka teise jalaga tsooni, viies ka oma varad eurodesse.
    Eurot kasutab praegu kuueteistkümnes riigis enam kui 328 miljonit inimest. Ehkki sisuliselt on ka kroon olnud juba aastaid seotud euroga (ja eelnevalt Saksa margaga), hakkame täie nahaga tunnetama euro rõõme ja muresid juba veidi enam kui kuu aja pärast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).