Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti teadlased euroraha kasutamisel edukaimad
Eesti teadlased on saanud ELilt toetusi mahus, mis riigi majanduse koguproduktiga võrreldes on Euroopa Liidu suurim.
Täna Brüsselis toimuva Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu teadusministrite kohtumise üheks teemaks on teadusuuringuid rahastava ELi seitsmenda raamprogrammi vahetulemused. "Seitsmes raamprogramm on olnud Eesti jaoks edukas, sest meie teadlased on saanud oma uurimisprogrammidele toetusi mahus, mis kõrvutatuna riigi majanduse kogutoodanguga on konkurentsitult Euroopa Liidu suurim," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
See ületab ka Euroopa Liidu keskmist absoluutväärtuses, arvestatuna ühe teadustöötaja kohta, lisas ta. "See on kindel tõestus, et Eesti teadus ja teadlased on maailmatasemel ning on võrdväärsed Euroopa Liidu vanade liikmesriikide teadlastega," märkis Lukas.
Uues raamprogrammis soovib Eesti pühendada enam tähelepanu regionaalsele koostööle, sest väikeriikides ei pruugi olla edukaks toetuse taotlemiseks piisavat infrastruktuuri. Ühiselt suudaksid aga väikeriikide teadlased edukalt kandideerida uuringutoetustele.
"Eesti saab oma näitajate järgi rahvusvahelises konkurentsis teiste uute liikmesriikidega võrreldes väga hästi hakkama, kuid me ei soovi tendentsi süvenemist, kus järjest rohkem vahendeid ja teadlasi koondub vaid Lääne-Euroopa suurtesse keskustesse. Me peame suutma hoida tippteadust ka keskustest kaugemal – näiteks Tartu Ülikoolis, sest konkurentsivõimeline kõrgharidus nõuab kohapeal tehtavat tippteadust," ütles haridusminister.
Euroopa Liidu kaheksanda raamprogrammi põhimõtete üle arutlevad euroliidu haridusministrid jaanuaris Tartus aset leidval kohtumisel.
Aastaks 2020 on Euroopa Liit püstitanud algatuse "Innovaatiline liit" ning selles valguses soovib Eesti senisest enam toetada alustavaid innovaatilisi ettevõtteid, pooldab ELi ühtse patendisüsteemi loomist ning soodustada noorte teadlaste liikuvust ning neile sotsiaalsete tagatiste pakkumist.
Viimases valdkonnas on Eesti astunud juba esimesed sammud, valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu, mis jõustudes võimaldab doktorantidel sõlmida ülikooliga töölepingu. See tagab noorteadlasele majandusliku kindlustatuse ning tugevdab doktorandi ja ülikooli vahelist sidet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.