• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti teadlased euroraha kasutamisel edukaimad

    Eesti teadlased on saanud ELilt toetusi mahus, mis riigi majanduse koguproduktiga võrreldes on Euroopa Liidu suurim.

    Täna Brüsselis toimuva Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu teadusministrite kohtumise üheks teemaks on teadusuuringuid rahastava ELi seitsmenda raamprogrammi vahetulemused. "Seitsmes raamprogramm on olnud Eesti jaoks edukas, sest meie teadlased on saanud oma uurimisprogrammidele toetusi mahus, mis kõrvutatuna riigi majanduse kogutoodanguga on konkurentsitult Euroopa Liidu suurim," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
    See ületab ka Euroopa Liidu keskmist absoluutväärtuses, arvestatuna ühe teadustöötaja kohta, lisas ta. "See on kindel tõestus, et Eesti teadus ja teadlased on maailmatasemel ning on võrdväärsed Euroopa Liidu vanade liikmesriikide teadlastega," märkis Lukas.
    Uues raamprogrammis soovib Eesti pühendada enam tähelepanu regionaalsele koostööle, sest väikeriikides ei pruugi olla edukaks toetuse taotlemiseks piisavat infrastruktuuri. Ühiselt suudaksid aga väikeriikide teadlased edukalt kandideerida uuringutoetustele.
    "Eesti saab oma näitajate järgi rahvusvahelises konkurentsis teiste uute liikmesriikidega võrreldes väga hästi hakkama, kuid me ei soovi tendentsi süvenemist, kus järjest rohkem vahendeid ja teadlasi koondub vaid Lääne-Euroopa suurtesse keskustesse. Me peame suutma hoida tippteadust ka keskustest kaugemal – näiteks Tartu Ülikoolis, sest konkurentsivõimeline kõrgharidus nõuab kohapeal tehtavat tippteadust," ütles haridusminister.
    Euroopa Liidu kaheksanda raamprogrammi põhimõtete üle arutlevad euroliidu haridusministrid jaanuaris Tartus aset leidval kohtumisel.
    Aastaks 2020 on Euroopa Liit püstitanud algatuse "Innovaatiline liit" ning selles valguses soovib Eesti senisest enam toetada alustavaid innovaatilisi ettevõtteid, pooldab ELi ühtse patendisüsteemi loomist ning soodustada noorte teadlaste liikuvust ning neile sotsiaalsete tagatiste pakkumist.
    Viimases valdkonnas on Eesti astunud juba esimesed sammud, valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu, mis jõustudes võimaldab doktorantidel sõlmida ülikooliga töölepingu. See tagab noorteadlasele majandusliku kindlustatuse ning tugevdab doktorandi ja ülikooli vahelist sidet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).