Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaesus tabab naisi pensionieas kaks korda enam kui mehi
Vanemaealiste naiste suhtelise vaesuse määr oli 2008. aastal üle kahe korra meeste omast kõrgem, teatas statistikaamet. Suhtelises vaesuses elas 41% enam kui 65aastastest naistest ja 19% sama vanadest meestest.
Allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2008. aastal peaaegu iga viies Eesti elanik. Vähemalt 65aastastest oli vaesuses rohkem kui kolmandik. Seega tuli vanemaealistel võrreldes muu elanikkonnaga sagedamini kokku puutuda majanduslike raskustega.
Oma pikema eluea tõttu satuvad majanduslikesse raskustesse eelkõige naised. Kui 55–64aastastest naistest elab üksi veidi üle neljandiku, siis 75aastaseks või vanemaks elanud naistest on üksi jäänud juba üle poole. Ka meeste puhul suureneb üksikute osatähtsus vanemas eas, kuid võrreldes naistega üsna tagasihoidlikult. Vähemalt 75aastastest meestest elab üksinda vaid 28%.
Vanemas eas pole ühe inimese sissetulek enam piisav vaesusest pääsemiseks. Üksinda elavatest üle 64aastastest inimestest oli suhtelises vaesuses 71%. Vanemaealiste paaride vaesumisrisk on teiste leibkondadega võrreldes palju väiksem. Paaridest, kus mõlemad liikmed olid vanemad kui 64aastased, elas suhtelises vaesuses 3%.
Suurem sissetulek ei too alati kaasa suuremat subjektiivselt tajutavat heaolu. Võrreldes teiste leibkondadega on üksikute vanemaealiste enda hinnang oma toimetulekule kõige halvem. Üks viiest üksinda elavast eakast tuli toime ainult raskustega ja kaks viiest mõningate raskustega. Nende hinnang oma toimetulekule on võrreldav üksikvanematega, kelle hakkamasaamine oli vaid veidi parem.
Üle 64aastaste paar, kelle suhtelise vaesuse määr oli kõige väiksem, ei pidanud oma majanduslikku olukorda sugugi kõigist paremaks. 40% neist tuli toime mõningate raskuste või raskustega, kusjuures hõlpsaks pidas oma toimetulekut vaid 5% paaridest. Oma leibkonna toimetulekut hindasid neist paremaks nii ühe ja kahe lapsega paarid kui ka üksi või koos partneriga elavad alla 65aastased.
Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Nii selgub statistikaameti kogumikust "Sotsiaaltrendid", mis analüüsib rahvastiku vananemist ja selle mõju ühiskonnale.
Kogumik keskendub üle 50aastasele rahvastikule ning annab ülevaate nende olukorrast tööturul, toimetulekust ja tervisest. Samuti võrdleb Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega.