Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis on käibel olnud rekordarv eri rahasid
Ajaloolane Jaak Valge kirjutab viimases Horisondis, et kui koostada edetabel Euroopa ühiskondadest, kus 20.-21. sajandil on ametlikult käibel olnud kõige rohkem erinevaid rahasid, siis on Eesti selles esikohal.
Valge märkis artiklis, et viimased 17 aastat, mil käibel on kroon, on üks pikim ühe raha perioode Eestis viimasel sajandil, vahendasid ERR Uudised.
Rahakarussell algas Vene tsaaririigi hiilguse kokkuvarisemisega: 1918. aasta lõpus, mil suuremas osas Eestis kehtis Eesti vabariigi võim, tunnustati Eestis ametlike maksevahenditena nii Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid ja Saksamaa poolt okupeeritud territooriumide tarvis välja antud Ida-Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid.
1919. aastal tuli käibele Eesti mark, mis teised valuutad kõrvale lükkas, kuid mis 1924. aasta stabiliseerimise käigus krooniga asendada otsustati, 1928. aastal ringlusse tulnud Eesti kroon devalveeriti Suure majanduskriisi käigus.
Järgmised käibeletulnud rahad märkisid võõrvõimude perioode – Nõukogude rubla, esialgu märtsini 1941 kõrvuti krooniga, Saksa Ostmark, taas Nõukogude rubla, mille väärtus ja välimus kahel korral muutus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.