Euroala võlakriis ei taha taltuda

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 30. november 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala võlakriis ei taha taltuda
Praeguste intressitasemete ja majanduse kasvutempo juures on Portugal maksejõuetu, kirjutas Citigroupi peaökonomist Willem Buiter värskes analüüsis, prognoosides, et üsna pea vajab seegi riik abistavat rahasüsti.
Sama meelt on New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini, hoiatades samas, et tegelik "elevant portselanipoes" on Hispaania, euroala suuruselt neljas majandusruum.
"Kui probleemid tekivad, pole Hispaania päästmiseks lihtsalt raha," tsiteeris Roubinit agentuur Bloomberg.
HSBC panga hinnangul on Hispaania järgmise kolme aasta rahavajadus 351 miljardit eurot, samas kui euroala paberil 440 miljardi suurune kriisifond saaks Nomura panga hinnangul reaalselt välja maksta vaid 255 miljardit eurot (põhjuseks vajalik sularahareserv, et kindlustada fondi võlakirjadele AAA reiting).
Hispaania ja Portugali võlakirjaintresside vahe Saksamaaga võrreldes on kärisenud rekordtasemele. Eile suurenes esmakordselt euro käibeletulekust enam kui kahele protsendipunktile juba ka Itaalia võlakirjade intressivahe.
Itaalia avaliku sektori võlg on euroala suurimaid (118,9% SKPst) ning peaminister Silvio Berlusconi probleemid tekitavad poliitilist ebakindlust valitsuse säästukava suhtes.
"Euroopa võlakirjaturu probleemid on levimas Itaaliasse. See on juba hoopis teine ooper, sest Itaalia on euroala suurim võlakirjade emiteerija (1,3 triljonit eurot - toim)," ütles Royal Bank of Canada strateeg Norbert Aul. "Euroopa Komisjonil ja Euroopa Keskpangal tuleb kiiresti reageerida."
Poliitiline ebakindlus varjutab ka Belgiat, mis pole suutnud suvest saadik valitsust kokku panna. Belgia võlakoorem on Kreeka ja Itaalia järel euroala suurim (96,6% SKPst) ning riigi pangad finantskriisist tugevalt riivatud. Poliitiline kriis uuristab usaldust - eile müüdud võlakirjadelt tuli Belgial maksta juba varasemast kõrgemat intressi.
Belgia aitamine poleks probleem, kuid mida enam riike kriisiabi mehhanismist abi vajab, seda vähemaks jääb neid riike, mille garantiidega mehhanismi üleval hoitakse. Nii võib kriis lõpuks imbuda euroala südamesse.
Eile vajus euro esmakordselt kümne nädala jooksul läbi 1,30 USA dollari tasemest. Juba kallineb raha ka Euroopa ettevõtete jaoks.
Pilgud on pöördumas taas Euroopa Keskpanga poole, mis on lubanud neljapäeval avalikustada oma plaanid erakorraliste kriisimeetmete võimalikust lõpetamisest. Pole välistatud, et pangal tuleb vastu tahtmist hoopis uusi kriisimeetmeid käiku lasta nagu kevadel, mil hakati ostma euroala riikide võlakirju.
"Olles ainus piiramatu likviidsuse allikas ning institutsioon, mis ei vaja tegutsemiseks poliitikute ega avalikkuse heakskiitu, suudab üksi keskpank rakendada piisavalt ulatuslikke meetmeid piisavalt kiiresti, et finantssüsteemis suuremat ebastabiilsust vältida," märkis Buiter.
Iiri abipaketiga koos kiitsid ELi rahandusministrid nädalavahetusel heaks euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi kava, mis visandab esimest korda võimaluse restruktureerida euroala riigi võlgu.
Teisisõnu - pärast 2013. aastat maksavad ka investorid, kuid erinevalt Saksamaa varasematest nõudmistest ei käivitu mehhanism automaatselt. Iga juhtumit käsitletakse eraldi, kuid tabu on murtud.
Püsiva mehhanismi loomine näitab, et Saksamaa pole eurole selga keeranud, mõistes, et eurol on oluline osa riigi ekspordile rajatud majandusmudelis. Samas on mehhanismi toimimine ebaselge, mistõttu investorite umbusk püsib.
Hetkel kuum