Kõigil valdadel enam lumekoristuseks raha pole

Artikkel

- Uudised
- 1. detsember 2010 kell 4:20
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõigil valdadel enam lumekoristuseks raha pole
Kuigi talv alles tuleb, sai mõnel vallal lumekoristus-raha otsa juba aasta alguses.
"See ei ole valla probleem, vaid üleriigiline probleem," ütles Tartu valla kommunaaljuht Aigar Lepp lumiste teede kohta. Tartu linn on isegi osa bussiliine valla rahaga lahti lükanud, sest teedevalitsus ei jõua mitte kuidagi sinna kohale, lisas ta.
Riigimaanteede koristuse piiraeg on 36 tundi. "Nendel on oma prioriteedid. Me võime metsateid puhtaks lükata, aga inimesed paraku ei saa aru ning neid ka ei huvita, millised on teedevalitsuse teed või Tartu valla teed," lausus Lepp.
"Meil tegelikult midagi kulutada ei ole, sest selle aasta lumekulud on juba ära kulutatud, kuna eelmine talv oli ränk," märkis ta. Eelmisele lumehooajale kulus Tartu vallas 1,4 miljonit krooni. "Lund ei saa ette planeerida, kui palju tuleb. Muidu on ikka olnud 300 000, võib-olla 500 000 krooni," lisas Lepp.
Viimsi vallas on lumekoristustöödele rahaline kate olemas. Mullu maksis see 400 000 krooni ehk 10% plaanitust rohkem. "Arvan, et üleliigseid kulutusi suure lume tõttu – nagu oli eelmisel aastal –, ei ole vajadust teha ning kui kulusid on vähem, siis tuleme oma vahenditega välja," kommenteeris Viimsi kommunaal- ja heakorraameti juhataja Mart Kraut.
Ta lisas, et inimestelt on juba tulnud pretensioone, miks pole üks või teine tee korrastatud. "Aga peateed peavad olema meil korras 8-12 tunni jooksul ning kõrvalised teed kuskil kuni 36 tunniga," selgitas Kraut. "Me ei saagi teha kõik teid kohe ja kiiresti, sest see eeldaks kordades rohkem finantseeringut ja see oleks ebamõistlik," märkis ta.
Jõelähtme valla kommunaalnõuniku Indrek Mäeküngase sõnul on kogu territoorium lepingutega kaetud. "Läheb nii palju kui läheb. Eelmise aasta kolme esimese kuuga olid lumelükkamiskulud 800 000 krooni, selle aasta esimese kolme kuuga olid kulud kaks korda suuremad ehk 1,6 miljonit krooni," rääkis ta.
Mäeküngase sõnul on väga kehv olukord Loo tee ja Peterburi maantee ristmikul, kus käib remont. "Sealt on inimesed helistanud ning kaevanud. Ma edastasin seda OÜ-le Üle, kes hooldab riigiteid," lausus ta. "Kokkuvõttes võib öelda nii, et riigimaanteedel seisukord on kehvem kui vallateedel," lisas Mäeküngas.
Allan Kasesalu maanteeametist kinnitas, et teehooldajatega, kellega amet on lepingu sõlminud, pole tõsisemaid probleeme olnud. „Eraldi raha lumelükkamiseks pole maanteeametil ette nähtud, selleks mõeldud summad kuuluvad aastaringsete teehooldelepingute sisse ning üldsumma on viimastel aastatel jäänud samaks, üle poole miljardi krooni kanti,“ rääkis ta.
Tasub teada* Eesti riigimaanteedel kehtestatud kõrgeima seisunditaseme 3 puhul tuleb teehooldajal tagada sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja nelja tunni jooksul pärast libeduse teket.
* Seisunditasemel 2 tehakse regulaarset libedusetõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Pikemad on ka hooldustsükli ajad – lumetõrjele 12 tundi pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrjele 8 tundi pärast libeduse tekkimist.* Seisunditasemel 1 piirdutakse üldjuhul lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse ainult ohtlikel teelõikudel, milleks on järsud tõusud, langused, raudteeületuskohtade lähedus vms.

Autor: Katariina Krjutškova, Alyona Stadnik
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum