Wall Streeti tabab uus kriis?

WikiLeaksi juht ja looja Julian Assange on lubanud uuel aastal paljastada ühe USA suurpanga dokumendid, mis tema hinnangul võivad panga põlvili suruda. Kas Wall Streeti ootab uus kriis või on tegu pelgalt tähelepanu otsimisega?

Ajakirjale Fortune antud intervjuus tunnistas Assange, et uue aasta alguses avalikustab WikiLeaks "kümneid või isegi sadu tuhandeid dokumente" ühe USA suurpanga kohta, jättes täpsustamata, millise panga ja mis tüüpi informatsiooniga tegu on.

"See annab tõese pildi, kuidas tipptasemel pankade juhid käituvad ning ma eeldan, et see käivitab uurimised ja reformid," ütles Assange.

Valida on paljude pankade vahel - JPMorgan Chase, Citigroup, Goldman Sachs, Morgan Stanley -, kuid üha kindlamalt arvavad eksperdid, et lekitatav info on seotud Bank of Americaga. Põhjus peitub nimelt selles, et läinud aasta oktoobris väitis Assange Computer Worldile, et nende omanduses on Bank of America ühe tippjuhi kõvaketas, mis sisaldab 5 gigabaidi eest informatsiooni.

Ka Bank of America on enam kui aasta korraldanud ise juurdlust, selgitamaks, kas ja kuidas on dokumendid võinud lekkida. "Meil puuduvad tõendid sellise lekke kinnitamiseks," ütles panga pressiesindaja Wall Street Journalile. "Meie teada pole WikiLeaksil mingeid andmeid, mis käiks Bank of America kohta."

Esimese reaktsioonina asusid investorid panga aktsiaid müüma. Teisipäeval kukkus Bank of America aktsia New Yorgi börsil üle 3%, 10,95 dollarini, ning andmetest nähtub, kuidas kauplemine panga aktsiatega päeva teises pooles uudise peale hoobilt mitmekordistus. Sellist reaktsiooni võib pidada täiesti loomulikuks, kuid analüütikud ei näe WikiLeaksis esialgu mingit suurt ohtu.

Praegu ei suudeta õieti ette kujutada, mis info see peaks olema, mis suudaks oluliselt kahjustada nii suurt panka nagu Bank of America. Tõsi, avaldatav info võib panga juhtidele ja omanikele olla piinlik ja midagi võib ehk isegi USA Väärtpaberikomisjonile huvi pakkuvat leiduda, kuid paar päeva tagasi avalikustatud USA saatkondade salajased dokumendid olid ehe näide, kuidas piinlik informatsioon ei oma suurt mõju.

Pankade piinliku või ebaeetilise informatsiooni avalikustamise olulisust vähendav tegur on juba keskajast tekkinud kujund, et pangad ongi kurjad, omakasupüüdlikud ja suunatud lihtrahva vastu. Sellise kujundi etaloniks peetakse mõistagi Wall Streeti, mille maine läbi elatud finantskriisiga viidi peaaegu nulli. Raske on uskuda, et dokumendid WikiLeaksi veebilehel suudavad panga mainele rohkem kahju teha, kui maailmas valitsenud finantskriis, mis mõjutas inimesi üle kogu maailma ja mille alguse põhjuseks peetakse just neidsamu panku.

Wall Streeti pankadele pole skandaalid ja kohtukaasused võõrad, kuid need pole takistanud pankadel teenimast miljarditesse dollaritesse küündivat aastakasumit. Tänavu kevadel sai avalikuks Goldmani ühe tippjuhi kirjavahetus oma armukesega, kus ta hooples, kuidas keerukate finantsinstrumentide loomisega saab inimesi rahast lagedaks teha. Selle loo ilmsiks tulek oli küll suur paljastus, kuid Goldmani tegevust pole see vähimalgi määral mõjutanud.

Mida saab siis Assange WikiLeaksi kaudu pakkuda, mis oleks sedavõrd šokeeriv, et võiks halvata nii suure panga nagu Bank of America? Selleks ei saa olla midagi "piinlikku" või "punastama panevat", sest viimased aastad on tõestanud selliste avastuste jõuetust midagi muuta. Midagi tõeliselt suurt saab vaid olla analoogne Enroni juhtumiga, kus paljastusid kohustuste kantimine fiktiivsetesse firmadesse ja Enroni juhtide rahateenimine aktsionäride petmisega.

Raske uskuda, et Assange'i valduses olev info võiks sedavõrd mõjukas olla. Senised WikiLeaksi paljastused on küll USA ajaloo suurimad olnud, kuid sisulisi muutusi pole nad endaga kaasa toonud.

Bank of America koos mitme teise USA suurpangaga on Eesti investorite enim kaubeldavate aktsiate seas, kuid ma julgen öelda, et suurt ohtu ei Bank of Americale, Wall Streetile ega eestlastele WikiLeaks endast ei kujuta. Tõenäoliselt paljastatakse mõne pangajuhi ebakompetentne või -eetilise käitumine, mis paari nädalaga vajub unustuse hõlma. Panga aktsiale võib see lühiajalist mõju avaldada, kuid pikemaajalisele investorile julgen Bank of Americat kindlasti soovitada.