Katariina Krjutškova • 2. detsember 2010 kell 14:09

Liit: õppelaenu hüvitamine lõpetati mõtlematult

Riigikogu oleks pidanud õppelaenude hüvitamise lõpetamisel kaaluma alternatiivseid võimalusi hüvitamise jätkamiseks, ütles Eesti Ülliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer.

„Riik oleks võinud sarnaselt teise pensionisamba maksetega peatada ajutiselt õppelaenude hüvitamise ning jätkata seda näiteks 2011. aastast, " ütles Mälzer.

Mälzeri hinnangul oleks teiseks võimaluseks olnud ka jätkata hüvitamist neile, kes olid võtnud õppelaenu enne 30. juunit 2009 ning lõpetada hüvitamine neile, kes võtsid laenu esimest korda 2009. aasta septembris.

Mälzeri sõnul ei analüüsinud Riigikogu EÜL-ile teada oleva info kohaselt õppelaenude hüvitamise lõpetamisele alternatiivseid lahendusi.

„Riigieelarvest kärbiti kõrghariduse rahastamist ja üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid. Samas ei kärbitud õiguskindluse printsiibile viidates taastuvenergia toetuseid. Irooniline on just see, et õppelaenude hüvitamise lõpetamine päevapealt riivas otseselt nii õiguspärase ootuse kui ka õiguskindluse printsiipe. Jääb mulje, et Riigikogu eesmärk oli kärpida võimalikult palju tudengite ja õppelaenu võtnute arvelt ning samas jätta olulisemad kärped tegemata,” märkis Mälzer.

Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutat presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini.

 

Hetkel kuum