Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pidu katku ajal
"Jumala narride vennaskond" on tähelepanu vääriv teatritükk juba ainuüksi seepärast, et sellest võtab osa EMTA lavakunstikooli 25. lend, kelle jaoks on kõnealune etendus esimene suurlavastus avaliku publiku ees.
Linnarahvale aga on tükk hea võimalus näha esimest korda laval küpsevaid talente, kes näitlejatena peagi Eesti teatrites ilma hakkavad tegema.
Põhjendatud ootusi tiivustab ka lavastaja Elmo Nüganeni nimi, kelle fantaasia on alati olnud väga suurejooneline ja lendav ning kes suudab etenduste ülesehitamisel aina uusi lahendusi välja mõelda.
Tegemist ühe näitlejaterohkema lavastusega, mis linnateatril repertuaaris on olnud. Näitlemistudengite kõrval löövad etenduses kaasa ka linnateatri professionaalsed näitlejad. Tegelaskujusid on laval isegi rohkem kui nelikümmend.
Etenduse tegevus toimub keskaegsel Prantsusmaal, kus möllab katkuepideemia. Tegevuse keskmes on munk nimega Flote, kes koondab enda ümber rändnäitlejate trupi, et just süngete olude kiuste inimestele veel sedagi vähest rõõmu pakkuda, mis nad näitemängudega vaatajaile tuua saavad.
Jumala narride vennaskond on nimetus, mis trupile nende hullumeelsena näiva tegevuse tõttu külge jääb. Laval on näha nii vaatemänge, mida trupp pakub, n-ö teatrit teatris, kui ka vennaskonna lavavälist igapäevaelu. Ja seda kõike ajastule viitavate rekvisiitide taustal.
Tallinna linnateatri suhtekorraldusjuhi Kristiina Garancise sõnul on "Jumala narride vennaskond" eriline teatritükk, mis võib saada üsna vastakaid hinnanguid.
"Teemakäsitlus võib tunduda ehmatav ning inimesed reageerivad sellistele olukordadele väga erinevalt," ütles Garancis.
"Ühtede jaoks on liiga valus, kui surma ja katku üle naerdakse, teiste jaoks on see hoopis vabastav. On kaks võimalust - sa kas halised ja sured või võtad maailma naeru ja rõõmuga, olgu see maailm siis milline tahes," lausus ta.
Kuigi "Jumala narride vennaskond" on nimetatud komöödiaks, pole see kindlasti komöödia klassikalises mõttes (mõrkjat huumorit on selles siiski tubli annus).
Samas ei ole see ka tragöödia, vaatamata sellele, et pisargi võib vaatajale aeg-ajalt silma tulla.
Kindel on see, et "Jumala narride vennaskonda" vaadates igav ei hakka. Etenduse vorm on dünaamiline ja tegevusterohke. Etteaimamatud lahendused ning kohati ootamatu tekst teeb jälgimise põnevaks.