Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnatõusu riski võib lükata tarbija kanda

    Äripäeva Finantsjuhtimise Infolehe tehtud intervjuu Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmiga.
    Viimastel kuudel on Eestis tihti juttu olnud toidukaupade hinna tõusust põllumajandustoorme kallinemise tõttu maailmaturul. Kas näiteks pagari- ja piimatööstused oleksid saanud tuletislepingutega panna ennast olukorda, kus tooraine hinna tõus läheb neist mõnda aega n-ö mööda?
    Teoorias on see võimalik ja vajalik, kuid praktikas suhteliselt keeruline. Peamine probleem peitub baasiriskis. Eesti põllumajandustoodete hinnad ei lähtu enamasti toorainebörsidel kaubeldavast toorainest, vaid muudest teguritest. Näiteks Euroopa Liidu või Eesti riigi interventsioonihinnad või muu säärane.
    Kui mõelda tooraine hinnariskide maandamisele, tuleks esimese etapina alati analüüsida, kas riski on võimalik lõpptootesse edasi panna ehk lükata hinnatõus tarbija kanda. Kui see on võimalik, peaks ettevõte alati selle kasuks otsustama.
    Teine oluline takistus hindade fikseerimisel on konkurentsiolukord. Riske maandades võib juhtuda, et konkurendid seda samal ajal ei tee, ja nii tekitatakse endale uusi riske.
    Põllumajandussaaduste hinnariskide maandamine tuletisinstrumentidega võiks olla mõeldav, kui seda tehakse pikaks ajaks. Sellisel juhul ei ole baasirisk nii suur - mitme aasta jooksul tasandub see ära. Ka siis, kui tooraine sisseostu valem on otseselt seotud börsil kaubeldavate instrumentide või indeksitega.
    Aga muud valdkonnad - kui paljude toorainete hinnariski maandamiseks leidub finantsturgudel instrumente, mis kõlbaksid kasutamiseks ka Eesti ettevõtetele?
    Instrumente on palju, kuid Eesti ettevõtetele sobivaid vähe. Enamik Eesti ettevõtteid ostab kütust valemiga, mis tuleneb otseselt Euroopas kaubeldavast futuurist. Lisaks ostavad Eesti ettevõtted ka metalli ja elektrit börsihinnaga.
    Kui mõelda finantsinstrumentide kasutamisele, peaks ettevõte kõigepealt leidma võimaluse, kuidas siduda sisseostetavate toorainete hinnad maailmaturuhindadega. Sellisel juhul oleks lihtne ka riske maandada.
    Seni ei ole Eesti ettevõtted seda teha eelistanud, sest enamasti on Euroopa hinnad kõrgemad kui kohalikud ning börsil kaubeldavad instrumendid on oluliselt volatiilsemad kui kohalikud hinnad.
    Millised ettevõtted võiks Eestis näiteks tuua kui toormeriskide kõige asjatundlikumad juhtijad?
    Ettevõtted, kes tegelevad kütustega. Nii tootjad kui ka tarbijad. Laevandus, lennundus, keemiatööstus. Kõige aktiivsemalt kasutavad Eestis tuletisinstrumente kütuste hulgimüüjad.
    Milliseid nõudeid esitab ettevõttele tuletislepingute kasutamine? Kas ettevõtte suurusele on ette nähtud alampiir, millest väiksemate jaoks pole asjal mõtet?
    Esmalt vabade vahendite olemasolu või väga head krediidivõimet, et ei tekiks olukorda, kus ettevõte peab sulgema maandustehingud enne õiget aega, sest puuduvad vahendid negatiivse turuväärtuse katmiseks. Näiteks kaup, mille müügist raha saadakse, ei ole veel valmis või on kliendi poole teel ja maksetähtaeg ei ole veel saabunud jne.
    Oluline on ka ettevõtte suurus. Enamasti algab piir, kus tasub tooraine hinnariskide maandamisele mõelda, 100 miljoni kroonisest aastakäibest.
    Tuletislepingute kasutamine jätkab kasvu, leidis Rahvusvaheline Tuletisväärtpaberite Assotsiatsioon (ISDA), võrreldes küsitluse tulemusi eelmise, 2003. aastal korraldatud küsitlusega.
    ISDA küsitles 2009. aastal maailma 500 suurimat ettevõtet (Fortune 500) tuletislepingute kasutamise teemal.
    Ameerika ja Euroopa suurfirmade seas on tuletislepingute kasutajaid üle 90%. Lõuna-Korea ettevõtetest, keda oli esiviiesajas 15, kasutab neid 13 ehk samuti peaaegu 90%. Erandlik on Hiina - kasutajaid 63% ehk 29 ettevõttest 18.
    Kõige levinum on valuutatuletiste kasutamine, seda tehakse laialdaselt kõigis sektorites. Peaaegu sama populaarsed on intressituletised. Toormetuletiste kasutamine on oluliselt vähem levinud (erandiks baasmaterjalide ja kommunaalteenuste sektor), samuti krediidi- ja aktsiatuletiste kasutamine, mis on peamiselt finantsasutuste pärusmaa.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.