Hinnatõusu vedasid toit ja alkohoolsed joogid

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 7. detsember 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnatõusu vedasid toit ja alkohoolsed joogid
"Põhjusi võib olla palju. See kaubagrupp on tarbimises vältimatu. Kriisist väljuvad kaubandus- ja tootmisettevõtted püüavad kriisikahjusid võimalikult kiiresti likvideerida," rääkis Vitsur.
Oma mõju on tema sõnul ka sellel, et teraviljatoodang jäi väikseks. "Teravili mõjutab kaudselt kõikide asjade hinda. Ka kapsa hinda, sest need toiduained on asendatavad," selgitas ta. Mingil määral võib siin tunda ka elektrienergia hinna tõusu.
Kuigi Vitsur ei ütle, et just kaubandusketid on hinnatõusu taga, siis heategevusorganisatsioonidega tema sõnul ka tegemist pole. "Nad tahavad oma kasumi investeeringutelt tagasi saada ja nad peavad selle tagasi saama, sest laenud tahavad maksmist ning omanikud tahavad dividende. Kui kaks aastat ei saanud midagi, siis nüüd tahavad nad natukenegi saada," ütles majandusekspert.
Köögiviljakasvataja Grüne Fee Eesti tegevjuhi Raivo Külasepa sõnul on nende kõige suurem kuluartikkel elekter. "See on pärast vabaturule minekut 60 protsenti kallinenud, kahjuks ei ole meil võimalik seda toodangu lõpphinnas kajastada," rääkis Külasepp. Tema sõnul makstakse riigile aktsiisimaksu, ülekandetasude ja taastuvenergiatasudega kokku igas kuus pool miljonit krooni.
Külasepp rääkis hiljutisest uudisest, et Soome poes on kurk odavam kui Eestis. "Mul on statistika, et Eesti kurgi tootja sai kilo eest 1,7 eurot ja Soome tootja 2.30, olgugi et Soome kurk oli poes odavam," selgitas Külasepp.
Ta kinnitas, et Grüne Fee toodete väljamüügihind on selle aasta detsembris olnud madalam kui eelmisel aastal. Väljamüügihinda mõjutab tema sõnul eelkõige turuhind ehk näiteks Hispaaniast tulev odav kurk.
Rõngu Mahla tegevjuhi Anu Annuse sõnul ei ole nad aastaid hindu tõstnud. Selle aasta 1. novembril tõsteti apelsinimahla ehk kontsentraati ja apelsinimahla sisaldava troopilise mahla hinda, mille tooraine oli kallinenud kaks korda.
Ka tema on Külasepaga sama meelt, et hinnatõusu taga võivad peamiselt olla kaubandusketid. "Tootja ongi kõige vaesem. Ma tean isegi näiteid, et kui tootja alandab kauba hinda, siis kaubanduskett seda ei alanda. Lihtsalt nende kasumimarginaal tõuseb," rääkis Annus ja kurtis, et see on väga paljudele tootjatele igapäevane probleem.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri prognoosis, et sel aastal ulatub keskmine hinnatõus 3 protsendini.
"Aastaste hinnatõusude vähenemist on oodata märtsis, mil mitmed selle aasta alguse hinnatõusud kaovad võrdlusbaasist. Ei saa välistada, et tuleva aasta lõpus langeb aastane hinnatõus ka allapoole 3 protsenti. Tõenäoliselt jääb tuleva aasta hinnatõus 3,5 ja 4 protsendi vahele."
Kaheteistkümne kuu keskmine inflatsioon püsib jätkuvalt tagasihoidlik, ulatudes novembris 2,1%ni. Ilma toiduaineteta oleks hinnad oktoobriga võrreldes kahanenud ehk hinnatõusu vedasid toiduained ja mittealkohoolsed joogid. Oma osa on ka eelmise aasta hinnalangusest tingitud madalal baasil. Mingil määral on tootjad ja kaupmehed ka marginaale 2009. aasta madaltasemelt suurendanud.
Toidutoorme hindade heitlikkus jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et tarbijahindade järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine.
Hetkel kuum