Investor Toomas ostis Tallinna Vee aktsiat

Investor Toomas ostis eile 300 Tallinna Vee aktsiat. Aktsiale näidati hinnaks 7,20 eurot ehk 112,65552 krooni. Teenustasu suurus oli 50 krooni. Tallinna Vee aktsiat on kavas edaspidi juurde osta.

Ajalooliselt atraktiivne dividendiaktsia ülepolitiseeritud AS Tallinna Vesi on soodsalt hinnatud. Aktsia hinna-kasumi suhe on vaid 8,7. Vahest eriti üllatav on väga suur ajalooline dividenditootlus, mis oli üleeilset sulgemishinda arvestades 22,25 protsenti. Siiski ei ole väga tõenäoline, et ettevõte suudab sama suurt dividendi maksta. Ei imestaks, kui veehinna temaatika kaob valimiste järel päevakorralt. Huvitav, et vee hind Tallinnas on nii kuum teema, kuid elektri hinnatõus ei näi üldse oluline olevat.

Tallinna Vee üheksa kuu kasum on vähenenud aastaga 38,1 protsenti. Kolmandas kvartalis vähenes kasum 9,5 protsenti. Üheksa kuu arvestuses on aastaga kasvanud käive 2,1 protsenti, kolmandas kvartalis 3,6 protsenti. Kui mullu teenis üheksa kuuga ettevõte 69 eurosenti kasumit aktsia kohta, siis tänavu on teenitud vaid 42 eurosenti. Kogu eelmise aasta kasum aktsia kohta oli 1,09 eurot. Eelmise aasta eest maksti 1,60 eurot dividendi aktsia kohta. Isegi, kui ettevõte maksaks oluliselt väiksemat dividendi, on see võrreldamatult kõrgema tootlusega kui tähtajalised hoiused pankades. Tallinna Vee aktsia on tänavu suurim kukkuja. Aktsia on langenud 28,2 protsenti.

Tegu on üle pika aja ka ühe Eesti ettevõtte aktsiaga portfellis. Viimati sai müüdud Tallinki aktsia 2009. aasta suvel. Tallinki aktsiate müügi ajastus ebaõnnestus.

Kõigepealt on rõõm tõdeda, et novembri lõpus oli portfelli suurus 3,081 miljonit krooni. Kõigi aegade kõrgeimast portfelliväärtusest (3 213 593,76 krooni ehk 205 386,07 eurot), mis oli 18. juulil 2007, lahutab vaid 4,1 protsenti. November oli huvitav selle poolest, et ühelgi päeval ei langenud portfelli väärtus alla kolme miljoni krooni. Oktoobris oli üks päev, kui portfell oli kolmest miljonist kroonist väiksem. Novembri tippmark oli 11. kuupäeval, kui portfelli suurus oli 3,111 miljonit krooni. Nagu juuresolevast tabelist näha, oli suurim aktsiapositsioon Vopaki aktsia, järgnesid TEO LT ja ABB. Aktsiate osa oli 49,3 protsenti, arvelduskontode oma 50,7 protsenti.

Vara on veel aastat kokku võtta. Ehk tuleb veel selle aasta sees uus tipptase. Järgmisel aastal peavad turujõud küll iseäranis vaenulikud olema või ise suuri lollusi tegema, kui uut tippmarki ei suuda püstitada. Kuigi majanduskasvunumbrid on kaunid, on tööpuudus ikka kõrge nii meil kui ka arenenud majandustes. Tuleval aastal peaks kaaluma riski, et inflatsioonitont võib hakata ringi käima. Ettevõtetele on mõõdukas hinnatõus positiivne, kuna saab hindu tõsta. Kui ka koguseliselt müük kasvab, tuleb suurem käive. Kui ettevõtted suudavad kulusid kontrollida, peaks ka kasum kasvama. Inflatsioon võib ka tõsta aktsiate kui varaklassi atraktiivsust raha ja võlakirjade ees. Raha osale portfellis mõjub inflatsioon laostavalt, kuna ostujõud langeb. Kui üldiselt armastab Toomas dividendiaktsiaid ehk rahavoo investeeringuid, siis mõttekoht on see, kas inflatsiooniriski mõju neutraliseerimiseks võtta sisse rohkem kaevanduskompaniide aktsiaid.

Omaette sündmus on Euroala valitsuse võlakirjade kriis, mille lahendusena surutakse mõned majandused kukkumise teele. Investorile tähendab see, et hirmul on suured silmad ning aktsiate hinnad võidakse liialt alla müüa. See annaks soodsa sisenemiskoha.

Et TEO LT aktsia nagu ka teiste Leedu aktsiate hindu näidatakse littide asemel eurodes, tuletas see Toomasele värskelt meelde, et kuna portfelliarvestus tuleb viia europõhiseks, siis võiks ka ette võtta suuremad arvestuse ülesehituse muudatused, mis kergendaksid andmete sisestust ja annaksid senisest parema ülevaate. Enne tuleb ülesehituse loogika läbi mõelda, siis aga sukelduda Exceli-maailma. Edukat investeerimist!