Ministeerium: IV kvartali majanduskasv väiksem III kvartali omast

Samas on oodata 2010. aasta keskmise majanduskasvu kujunemist suuremaks kui rahandusministeeriumi poolt suvel prognoositud kaks protsenti. 

Statistikaameti täpsustatud andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta kolmandas kvartalis viis protsenti. Tõusu veab tugev ekspordi kasv, mille aluseks on majanduse edukas restruktureerimine ning tootlikkuse suurendamine. Tugeval välisnõudlusel põhinev majanduse kosumine on üha enam tuge saamas sisenõudluse oodatust kiiremast taastumisest, mille panus lähikvartalitel veelgi suureneb, teatas rahandusministeerium.

Seni on tootmismahud suurenenud läbi efektiivsuse kasvu ning kasutamata võimsuste arvelt, kuid kosunud kasumlikkus ja tugevnev sisetarbimine koos ammendumas olevate vabade tootmisvõimsustega peaks lähiajal investeerimisaktiivsust suurendama. Kolmanda kvartali sisenõudluse viieprotsendilisse aastakasvu andis kõige enam varude suurenemine. Kaupade ja tooraine varude tõus peegeldab positiivseid ootusi ning annab lootust nii tarbimise, investeeringute kui tootmise kasvuks lähemas tulevikus. Eratarbimise üheprotsendilise kasvu taga olid püsikaubad ja teenused – poolpüsi- ja kulukaupade tarbimine on endiselt madalamal kui aasta tagasi. Elavnenud on ka eluasemeturg ning sõidukite ostmine, mis jääb siiski veel oluliselt alla 2005. aasta tasemele. Võrreldes prognoosiga on eratarbimise taastumine olnud oodatust kiirem.

Investeeringud jäid kolmandas kvartalis endiselt nõrgaks kõigis sektorites, kuid laenamisaktiivsuse kasvust viimastel kuudel võib järeldada, et investeeringute langus on peatumas. Ettevõtete osas on senine tootmise kasv tulnud ilmselt vahepeal vaegkasutuses olnud tootmisvõimsuste suurema rakendamisega. Varsti peaks investeerimisaktiivsus taastuma, sest osades eksportivates harudes on olemasolevad ressursid ammendumas. Lähitulevikus peaksid investeeringutesse olulise positiivse panuse andma mitmed avaliku sektori infrastruktuuriprojektid, mille algus on riigihangete vaidlustamise tõttu edasi lükkunud.

Põhjamaade hoogustunud majanduskasv on võimaldanud märkimisväärselt eksporti suurendada. Möödunud aasta III kvartaliga võrreldes on eksport neljandiku võrra suurem ning nüüdseks on mahud kõrgemad ka kriisieelsest tasemest. Samuti näitab töötleva tööstuse tegevuse ülejääk, et toimunud kohandumine ning ümberorienteerumine välisturgudele on võimaldanud töötleval tööstusel taastada hea kasumlikkuse, mis on võrreldav varasemate kiire kasvu aastatega. Ekspordiks vajalike sisendite kasvanud sissevedu, järk-järgult suurenev vajadus tarbekaupade järele ning sisseostetavate teenuste suurenemine põhjustas impordi hoogsama kasvu ekspordiga võrreldes. Sellegipoolest püsis kaupade ja teenuste bilanss positiivsena.

Kogulisandväärtus kasvas III kvartalis 5,8 protsenti, mille tõusu panustas kõige rohkem ettevõtlussektor, kus kasvutempo ulatus 7,5 protsendini. Kasvu taga oli toodangumahtude suurenemine eelkõige välisturule orienteeritud ettevõtetes ning tegevuskulude kärpimine, mis tõi kaasa kogukasumi kiire tõusu ja tootlikkusnäitajate paranemise. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes kolmandas kvartalis 25 protsendini, tulenedes eksporttoodangu tugevast kasvust ja kasumlikkuse suurenemisest. Oluline mõju oli ka elektrienergia ja mäetööstuse lisandväärtuse suurenemisel. Need kolm tegevusala moodustasid SKP kasvust rohkem kui kaks kolmandikku.

Veonduse, laonduse ja side kasvutempo kiirenes kaubavoogude suurenemise tõttu 3,8 protsendini, mille tingis transpordiettevõtete ja laomajanduse müügitulu ja kogutootlikkuse kasv. Sisekaubanduse lisandväärtus kasvas kaks protsenti, olles mõjutatud ennekõike müügimahtude suurenemisest hulgimüügis ja autokaubanduses. Olulise panuse andis SKP kasvu veel finantsvahendus, kus kasvu kiirenemist 14,8 protsendini mõjutasid põhiliselt kommertspankade paranenud majandustulemused.