• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa vannub eurole tugevat toetust ja pikka iga

    "Neil, kes panustavad euro vastu, pole edu loota. Euro ei kuku läbi," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble eile ajalehes Bild am Sonntag ilmunud intervjuus.
    Ka kõige väiksema riigi väljalangemisel euroalalt oleksid etteaimamatud tagajärjed. "Vaadates seda, millised tagajärjed olid Lehmani pankrotil (arvati mitte süsteemse tähtsusega pangaks - toim), ütlen ma, et ärme teist korda sama viga tee," jätkas Schäuble.
    Niisama jõuliselt tõrjus minister ka ajalehe Wall Street Journal küsimused sellest, kust läheb Saksamaa taluvuse piir hädaliste väljaaitamisel.
    "Täielik nonsenss," ütles Schäuble spekulatsioonide peale, et Saksamaa võiks eurost lahti ütelda. "Sakslased on liiga arukad, et mitte mõista, et stabiilne ühisraha on sama palju nende kui kõigi teiste huvides." Ilma eurota poleks olnud ei Saksamaa praegust ekspordiedu ega suhteliselt kerget pääsu üleilmsest finantskriisist.
    Samas ei kiirusta Saksamaa tuld võtma uutest euroala võlakriisi ohjeldamise ettepanekutest. See on riikide omavahelised suhted ajanud piredaks - äsja süüdistas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker Saksamaad otsesõnu ebaauroopalikus käitumises, kuna riik blokeerib juba eos debati kriisi võimalikest lahendustest.
    Juncker pakkus koos Itaalia rahandusministriga välja ühiste eurovõlakirjade idee. Kui mitmed vaatlejad kiitsid seda kui julget ideed ja toetust kostis ka Euroopa Komisjonist ja keskpangast, välistas Saksamaa esialgu sellise lahenduse.
    "Euroala praeguse struktuuri juures, kus rahapoliitika on üks, kuid ühist eelarvepoliitikat pole, on erinevused intressimäärades see mehhanism, mis sunnib liikmesriike riigifinantse korras hoidma," ütles Schäuble.
    Sama seisukohta väljendasid reedel Freiburgis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Sarkozy toetas Saksamaad ka vastuseisus euroala kriisifondi suurendamisele, kust Iirimaa toetamiseks on käiku lastud vähem kui 10%.
    Uute kriisimeetmete asemel rõhutasid riigipead vajadust süvendada euroalal majanduslikku koostööd. Teistele eeskujuks tehti omalt poolt ots lahti Saksamaa ja Prantsusmaa maksu- ja tööturupoliitika tihedama koordineerimisega. Ühise ettepaneku vajalikest struktuurimuudatustest euroalal lubasid riigijuhid esitada uue aasta alguses.
    Schäuble andis mõista, et Saksamaa on tulevikus valmis ka eelarveliiduks, kuid seda alles siis, kui praegustele kriisimeetmetele on antud toimimiseks aega ja on näha, et soovitud tulemust ei sünni.
    "Kui Saksamaa on valmis seda teed minema, on see suur pluss, mis muudab rahaliidu palju elujõulisemaks," kommenteeris ajalehele Wall Street Journal IHS Global Insighti peaökonomist Nariman Behravesh.
    Üha enam kostab arvamust, et ELi praegune kriisipoliitika, kus igale riigile on ükshaaval eraldi lahendus leitud, pole piisav. Vaja on radikaalsemat ja sügavamat lahendust, nentisid läinud nädalal Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ja IMFi juht Dominique Strauss-Kahn. Kriis on eskaleerunud etappi, kus seda enam individuaalsete abipakettidega ei ohjelda, märkis ka reitinguagentuur Fitch.
    Turud on närvilised, sest seni välja käidud ettepanekud on poolikud ega anna investoritele täit selgust euroala suure võlakoormaga seotud riskidest. Pakutud tehniliste lahenduste kohal püsib küsimärk: mis on järjest euroskeptilisemas Euroopas poliitiliselt üldse võimalik?
    Neid ja teisi küsimusi arutab neljapäeval Brüsselis kogunev Ülemkogu.
    Euroopa Keskpanga jõulised tugiostud euroala riikide võlakirjaturul on turgudel pinget maha võtnud, kuid see on võlakriisis vaid ajutine leevendus.
    Püsiv lahendus saab sündida vaid liikmesriikide rahanduse korrastamisest.
    "Euroopa Keskpank ei saa korvata (liikmesriikide - toim) tegevusetust," ütles Euroopa Keskpanga nõukogu liige Yves Mersch.
    Nii käib omamoodi kassi-hiiremäng: pank ei taha suurt koormat võtta, et liikmesriigid tunneks survet reformideks.
    Mitu analüütikut, sealhulgas Citigroupi peaökonomist Willem Buiter, leiab aga, et vaid Euroopa Keskpangal üksi on piisavalt püssirohtu, et kriisile piir panna. Kriisireservid tuleks Buiteri hinnangul kasvatada vähemalt 2000 miljardile eurole.
    Selline asjade käik riskib aga küsimärgi alla panna Euroopa Keskpanga sõltumatuse ning ohustab habrast üksmeelt erakorraliste meetmete osas panga nõukogus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.