Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMF soovitab Eestil vajadusel tõsta makse

    "Eesti peaks tasakaalustatud eelarve saavutamisel kaaluma käibemaksu, keskkonnamaksu ja varamaksude tõstmist," rääkis Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister, kelle sõnul sel visiidil ettevõtete tulumaksu ei käsitletud, vaid vaadeldi maksukeskkonda nii laialt kui võimalik.
    Hoffmaister tegi eile Eesti Pangas toimunud pressikonverentsil kokkuvõtte poolteist nädalat kestnud riigivisiidist ja tutvustas IMFi hinnangut Eesti majanduse jätkusuutlikkuse kohta.
    Lisaks eelarvepoliitikale tuleks Hoffmaisteri kinnitusel tähelepanu pöörata ka tööturu olukorrale ja üldise haridussüsteemi edendamisele.
    Hoffmaister tunnustas Eesti majanduskasvu ja rõhutas, et tasakaalustatud eelarvepoliitika peab jätkuma ka järgmistel aastatel. Aastaks 2013. peaks Eesti saavutama ülejäägiga eelarve, kuid kindlasti vältima positiivset lisaeelarvet.
    Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti valimiste eel olukorras, kus on äärmiselt suur tähtsus kulutuste kvaliteedil, mida rõhutas ka IMF.
    "Seda näitab aeg, kas Eesti täidab IMFi eesmärgi tulla 2013. aastal ülejääki. Meil on selgelt üleval loosung, et makse tuleb igal juhul alandada, samas seisame silmitsi struktuursete probleemidega, mida ei lahenda lihtsalt majanduskasv," rääkis Ligi, lisades, et peame kindlasti reserve edasi kasvatama ja positiivsed lisaeelarved tuleks ära keelata.
    Ligi hinnangul on palju räägitud kontratsüklilisest eelarvepoliitikast, mida ei tohiks võtta nii robustselt, nagu poliitikud või ka teoreetikud tahaksid. "Riigid, kes läksid tugeva stimuleerimise teed, on praegu raskustes. Kes olid mõõdukad, nagu Eesti ja Põhjamaad, neil läheb hästi," rääkis Ligi.
    Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on eesmärk jõuda 2013. aastal tasakaalus või ülejäägiga eelarveni loogiline ja võimalik juhul, kui 2011. aasta eelarve ka planeeritud korras ellu viiakse.
    Lipstoki sõnul nõustub ta IMFi kinnitusega, et kiirenev inflatsioon ei ole tingitud siseteguritest, vaid toorainete hinnatõusust maailmaturul. "Samas peaks meie alusinflatsiooni järgmisel aastal vaos hoidma, kuna see on rohkem seotud meie oma tegemistega," mainis Lipstok.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Energiasalve eestvedaja: seitse soovitust uuele valitsusele, mida energeetikas muuta
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
Uuele valitsusele jäävad kaheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et teha kapitaalselt valesid või väga õigeid otsuseid, mis mõjutavad Eesti energeetikasektori pikka vaadet, kirjutab Energiasalve projekti eestvedaja Peep Siitam.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.