• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane muutub masu ajal ettevõtlikumaks

    Swedbanki väikeettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet viitas äriregistri infole, mille andmeil alustas Eestis 2008. aastal keskmiselt tuhat ettevõtet kuus, nüüd on see arv tublisti kasvanud.
    "Võib öelda, et alates 2009. aasta algusest on ettevõtete loomine toimunud tõusvas trendis ja tõus jätkub kindlasti ka uuel aastal," märkis ta.
    Kilvet lisas, et ettevõtlusega alustamist toetavad soodsad seadusemuudatused.
    Äriregistrit haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul tulenes eelmise aasta suur registreeringute arv füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) seatud kohustusest end äriregistrisse registreerida. Kuna eelmisel aastal kõik FIEd seda teha ei jõudnud, kandus suur hulk FIEde esmaregistreerumisi äriregistrisse üle ka 2010. aasta algusesse.
    Äriideede kaitsmisega tegeleva Vuupala Systems OÜ omanik Raiko Kaasiku ütles, et tal tekkis 2009. aasta oktoobris-novembris äriidee ning selle aasta märtsis sai ettevõte ametlikult asutatud.
    "Asutamine oli üks verstapost teekonnal. Idee hakkas järjest arenema ja ühel hetkel oli vaja juriidilist keha sinna juurde, et saaks mingeid toiminguid teha," märkis ta. "Idee arenes kõrvalt edasi, lõppkokkuvõttes on teostuseni jõudmine pikk protsess," lisas Kaasiku.
    Kaasiku kirjeldas, et praegu töötab ettevõtte heaks seitsmeliikmeline meeskond, kõik pole ametis küll täiskohaga. "Mina ise töötan täiskohaga. Teised inimesed töötavad peamiselt veerandi või poole kohaga kooli või muude tegemiste kõrvalt," märkis ta.
    Kaasiku sõnul pole nad praegu veel kellelegi töötasu välja maksnud. Kõik töötajad on ettevõttesse oma vabast ajast ja tahtest panustanud, kuid raha pole selle eest vastu saanud.
    "Esimesed kliendid on olemas ja esimesed testimised tehtud, sel aastal plaanime testimised ära lõpetada, et kõik töötaks. Kui tuleb kliente ja raha rohkem sisse, siis saame ka raha hakata välja jagama," lausus Kaasiku.
    Tallinna vanalinnas asuvat pubi-klubi Shooters pidava Shotbar OÜ juhatuse liige Endrik Eller märkis, et ta on firmasid teinud kogu aeg vastavalt äriplaanide tulemustele. "Kas firma on asutatud sel või eelmisel või järgmisel aastal, ei oma mingit tähtsust. Äriideid on pidevalt ja üks neist sattus lihtsalt sellele aastale," sõnas ta. Shotbar OÜ on asutatud selle aasta mais.
    Eller tõdes, et pubi käivitamisaasta on olnud raske. "Inimesed ei käi enam nii palju väljas kui varem. Aga klubi on siiski omaks võetud ja klientuur on olemas, kuid muidugi võiks paremini minna," selgitas ta.
    Pubifirma juhatuse liige lisas, et majandusolude paranemist ei oodata, vaid ise tegutsetakse selle nimel, et klubil läheks paremini.
    "Meil on uueks aastaks strateegilised arenguplaanid tehtud ja oleme tegevuse läbi mõelnud. Katsume konkurentidest üle olla ja asja paremini teha," rääkis Eller.
    Äriregistrit haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul on uute firmade loomist tagant tõuganud ka nende asutamise kergus.
    "Inimesed on avastanud, et seda on kerge kasutada, ja tõesti - ettevõtet on lihtne asutada. Ettevõtjaportaali külastatavus on kasvanud, samamoodi on ettevõtjaportaali kaudu asutatavate firmade arv kasvanud, kui võrrelda notarite kaudu asutatud ettevõtete arvuga - see proportsioon on pidevalt liikunud," rääkis ta.
    "Ettevõtte registreerimine on ametlik toiming - ettevõtet ei teki ja see ei registreeru tehniliste tööde tagajärjel. Keegi peab oma tahet avaldama ja kohtuniku abi peab selle otsuse tegema. Samamoodi tuleb läbida nimekontroll, nii et seal taga on ikkagi reaalsed alustamised," kommenteeris Sihvart.
    Kaido Irval, myygiliin.ee asutaja
    Ettevõtjana on väga oluline mõista, kuidas müügiprotsessid toimivad, selleks on müügikogemus hea. Enam ma nii sinisilmne ei ole kui 2003. aastal, kui lõin oma esimese ettevõtte. Müüsin tarkvara ja tegin koolitusi ning kolm esimest aastat oli käive väga väike. Kui asjad lõpuks liikuma hakkasid, panustasin müügi asemel tootearendusse. Müügimehe asemel võtsin tööle ühe IT-spetsialisti. See oli tegelikult ainult kulu ja praegu tagasi vaadates mõtlen, et, kurat, ma ikka ei osanud ise ka üldse müüa. Mul oli vähene müügikogemus - ettevõtte juht peab esiteks ise olema hea müügisoone ja -oskustega.
    Enne, kui noored inimesed hakkavad enda ettevõtet tegema, mingu ühte (suur)ettevõttesse tööle ja vaadaku, kuidas asjad toimivad. Töötagu seal 2-3 aastat ning õppigu süsteemi ja protsesse. Ainult oma väikefirma kogemust omades leiutaksid justkui pidevalt jalgratast.
    Karoli Hindriks, Heatuju Maaletooja OÜ juhatuse liige
    Ettevõtjale on tähtis oskus öelda "ei". Äkki avastasin, et üks, teine, kolmas, neljas inimene ootab midagi, sest olin lubanud aidata. Osata öelda "ei" on kahepoolselt vajalik, sest kui võtad endale kohustusi, mida ei suuda kanda, siis teed liiga nii endale kui ka teistele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).