Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Biogaas vähendab kütusekulu paar korda
Euroopa Liit on seadnud eesmärgi suurendada biokütuste osa mootorikütustes aastaks 2020 20% praegusega võrreldes. Eesti vastav sihtarv on 10%, aga praegu on biokütuste osakaal transpordis alla 0,1% ehk kümne aastaga peab Eesti saavutama 100kordse biokütuste kasutamise suurenemise.
Olukord pole siiski lootusetu. Uuringu "Bioenergia potentsiaal Balti riikides" esitlusel ütles Rootsi Linköpingi ülikoolis energiasüsteeme uuriv Rurik Holmberg, et bioenergiast võib saada Eesti nokia. Edu eeldus on nii poliitikute, ülikoolide ja ettevõtjate koostöö ja ühine arusaam reaalsete biogaasijaamade projektide elluviimisel Eestis.
Autode gaasiseadmete müügi ja paigaldusega tegeleva OÜ Gaznet juhatuse liikme Kristjan Relviku sõnul on nad siiani ainsad Eestis, kes tegelevad muu hulgas ka sõidukite ümberehitamisega töötamaks maagaasikütusega. Pärast esimesi õnnestumisi on temast saanud omamoodi maa- ja biogaasi fänn, kes seda kütuseliiki kõigile huvilistele varmalt soovitab.
"Soovitan maa- või biogaasikütust proovida ja sõidukeid selleks kohandada," märkis Relvik. "Üks piirang on praegu küll tankimisvõimaluste puudumine, aga kuuldavasti on ka selles osas positiivseid arenguid oodata." Ta lisas, et hingelähedasem olnuks kohapeal toodetud biogaasi kasutamine, ent esialgu on selle tootjaid vaid kolm ja nendegi gaas läheb vaid omakasutusse.
OÜ Greentec majaehitustehase juhataja ja Ahto Joost ehitas Gaznetis ümber oma kolme aasta vanuse Ameerika maanteelooma Ford F-150, mis keskmiselt neelas 14-16 liitrit bensiini saja kilomeetri kohta. Kuu ajaga sõidab mees maha ligemale 3500 kilomeetrit.
"Maagaasi autokütusena kasutamise kohta kuulsin Kristjan Relvikult esimest korda siis, kui varem paari autot vedelgaasile ümber ehitasime," meenutas Joost.
"Kuna tegelen igapäevaselt majaehitustehase juhtimisega ja pean toodete arendamisel silmas keskkonda säästvaid lahendusi, siis üritan sarnast mõtteviisi järgida ka oma teiste igapäevatoimetuste juures."
Kütusekulude ja oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks arutas Joost võimalused Gaznetis läbi ja kuigi alguses plaaniti proovida vedelgaasiga, jäädi lõpuks, suuresti Relviku õhutusel, pidama maagaasil.
"Kuna ta on oma varasemate ümberehitustega alati õnnestunud, siis võin kinnitada, et see mees teab, mida teeb," tunnustas Joost.
"Seni pole kahetsenud. Kütusekulu vähenes umbes poole võrra - bensiiniga sõites kujunes kilomeetri maksumuseks 2,64 kr, maagaasiga sõites (natuke siiski ka kulusid bensiinile, külmkäivitus jm) tuli 1,28 kr/km."
Suure Fordi ümberehituse maksumuseks kujunes koos käibemaksuga 58 500 krooni. Joost selgitas, et tõenäoliselt oleksid kulud tulnud suuremad, aga et Gazneti lattu olid vanast ajast jäänud balloonid, siis nende maksumus jäi eelarves alla omahinna.
Mainimisväärseid tagasilööke pole Joosti sõnul esinenud, küll aga vajab gaasiseade veel mõningast täppishäälestust.
"Riskina näen probleemi avarii korral, kuidas tagada kuni 200 barise rõhu all olevate surveballoonidega turvalisus, kuigi balloonid peaksid iseenesest taluma 400 barist rõhku," tõdes ta. "Minu kalkulatsioonide põhjal peaks maagaasile ümberehitamine ennast umbes aastaga ära tasuma."
Bioenergia kasutuselevõttu arendava OÜ Mõnus Minek omanik Ahto Oja märkis, et näiteks Rootsi on võtnud selge riikliku poliitika, et taastuvenergias keskendutakse taastuvatele mootorikütustele ja mitme linna ühistransport on osaliselt või täielikult üle läinud kohalikest jäätmetest kääritatud biometaanile.
Oja hinnangul on biojäätmetest ja biomassist energia tootmise teoreetiline aastane kogupotentsiaal Eestis 2588 GWh primaarenergiat.
Läinud aasta lõpus oli Tallinna Autobussikoondise käsutuses surugaasil töötav MANi linnabuss.
Säärane sõiduk eraldab diislikütusel bussidega võrreldes õhku lämmastikoksiidi 70% ja süsinikoksiidi 80% vähem, tahkeid osi peaaegu ei teki. Kokkuhoidu võimaldab sellise bussi kasutamisel tõsiasi, et maagaas on diislikütusest kolmandiku võrra odavam.
Nüüd on Eesti Gaasil plaanis tuleval kevadel avada veel üks maagaasitankla Tartus. See võimaldab ka Tartu linnaliinide hankekonkursi võitnud ASil Sebe täita oma taotluses välja käidud lubadus tuua Emajõe Ateenas järgmisel aastal liinidele viis maagaasibussi.
MAN sõidukite Eesti edasimüüja OÜ Keil M.A. juhataja Andres Mängel tunnistas, et enamik Euroopa riike on biokütuste kasutuselevõtuga Eestist ette jõudnud.
"Nii tööstuses kui ka transpordis on vaja kasutusele võtta üha puhtamaid tehnoloogiaid, et mitte saada saastetrahvi kaela," kinnitas Mängel. "Samas ei saa ettevõtetele peale suruda tehnoloogiaid, mis on väga kallid. Kõige lihtsam on seda korraldada suurt masinaparki omavates firmades, mille tegevus mõjutab linnade saastefooni kõige rohkem."
Biogaasi tootmine on keeruline, sest sõltuvalt paljudest teguritest ei ole olemas ühtset skeemi, vaid iga jaama konfiguratsioon sõltub konkreetsest asukohast ja tooraine kooslusest.
Eesti riik planeerinud taastuvenergeetika arengu toetamist ELi struktuurifondidest, mis aitaksid riigil panustada tegevustesse, mille raames toetatakse lisaks tuuleenergiale ka uute taastuvatest energiaallikatest elektritootmisseadmete rajamist. See annab eelduse biogaasil põhinevate koostootmisjaamade arendusprojektidele.