Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mets - investeering, mis ei kao
Eesti jaekliendile mõeldud kohalike investeerimisfondide seast ei leia ühtki metsausku olevat fondi. Näiteks kui Swedbankil ja Nordeal on Rootsis-Soomes jaeklientidele mõeldud metsafondid, siis siinsetele klientidele neid ei vahendata. Küll aga hoiustavad osa kohalikke pankade pensionifonde näiteks Limestone'i Estonian Timberland Fundi. See ainult Eesti metsamaasse investeeriv fond on aga mõeldud professionaalsetele investoritele.
Küll leidub metsatööstusettevõtteid ja nende indeksfonde mujal maailmas. LHV kaudu saab osta Euroopa suurima eraõigusliku metsaomaniku Svenska Cellulosa üksikaktsiaid, samuti paigutada raha indeksfondi S&P Global Timber & Forestry Index Fund, mis investeerib USA, Kanada, Jaapani, Soome, Rootsi, Brasiilia jt maade metsa- ja paberitööstusettevõtetesse.
Rootsis leidub ettevõte Realfonder AB metsafond, mis investeerib Balti riikide metsamaasse. Fondi sõnul on tegemist ainsa jaekliendile mõeldud Euroopa Liidu metsamaasse investeeriva fondiga.
Üks n-ö klassikalisemaid võimalusi metsamaasse investeerida on ise metsamaad osta - näiteks riigilt. "Eesti inimene ise ei vali metsamaad oma "pensionifondiks". Mina julgustaks küll inimesi metsa tulema ja ostma ka metsa, mis ei ole veel raieküps," ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. "Kui endal ei õnnestu seda ära kasutada, siis saab see "pensionifondiks" lastele."
Erametsaliit utsitab tagant riigi metsamaa ressursside müüki erakätesse, et tekiks n-ö normaalne, mitte ühe suure müüja suunas kaldu metsamaaturg.
Varblane ütles, et metsa investeerides tuleb arvestada kahe väljaminekuga: maamaksu ja metsahoolduskuludega. Hoolduseks ei pea investor aga ise metsas tööd rassima, vaid selle teenuse saab osta piirkondlikult metsaühistult ja sellise täisteenuse ostmine on Varblase sõnul garantiiks, et tehtud investeering alles jääb. Esialgu konsulteerib ühistu värsket metsaomanikku ja koostab metsamajandamiskava, mille maksab kinni riik.
Varblane ütles, et kui mõistlikult majandada, siis puidu juurdekasvust tekkiva puidumassi osalise müügi eest saab tasuda nii metsateenuste kui ka maamaksu eest. "Tuleb aga arvestada, et normaalse inflatsiooni juures jäävad metsamaasse investeerimise marginaalid 4-5% juurde."
Vestman Grupi metsaportfelli juhtiv Taavi Raadik on sama meelt - tema sõnul jääb metsainvesteeringu tootlus 3-4% juurde, mis on investeeringu pikaajalisuse kõrval teine miinus. "Pluss on kindlasti see, et metsa väärtus kasvab pidevalt. Vähe, aga kasvab." Raadiku sõnul oleneb aeg, millega investeering end ära tasub, metsa koosseisust. "Kui investeering on küpsesse metsa, siis on võimalik investeering tagasi teenida kiiremini. Samas peab arvestama, et selline metsamaa on kallim ja hiljem peaks arvestama kindlasti ka metsastamise kuludega," ütles Raadik. "Minimaalse investeeringu pikkus on viis aastat, mille eelduseks on, et esimesel viiel aastal saab raiuda esimese järjekorra raied ja pärast viit aastat metsamaa müüa."
Raadik märkis, et ka Vestman Grupis on mõeldud oma metsafirma börsile viimise peale. "Aga need mahud ei ole sellised, mis börsile huvi pakuksid. Näiteks võiks RMK börsile viia, siis saaksid ka Eesti inimesed metsa investeerida."
Arutelu RMK võimaliku börsilemineku üle on tõusnud ja vaibunud varemgi, praegune juhatuse esimees Aigar Kallas on olnud üks selle idee toetaja.
Ka praegu ütleb ta, et on endiselt selle idee poolt, sest igale ettevõttele tuleb börsileminek läbipaistvuse ja distsipliini mõttes kasuks, rääkimata Eesti investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmisest. Kallas usub, et Eestis leidub küll inimesi, kes oma vaba raha sukasääres või pangas hoiavad ning selle börsi kaudu riigimetsa paigutaks. "Samas ei ole põhjust meie enda vajadustest lähtuvalt, see tähendab, et oleks rahapuudus," märkis ta, lisades, et saab aru ka inimestest, kelle jaoks on tegemist emotsionaalse küsimusega, sest börsileminek tähendaks justkui, et pühaks ja puutumatuks peetav riigimets müüakse maha.
"Saan aru nendest, kes näevad suurt ohtu selles, et kui RMK oleks börsil, siis ta oleks nagu riigi ja kodanike jaoks kadunud ja seepärast ma ei ole ka seda teemat afišeerinud või püüdnud teisi veenda."