Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mets - investeering, mis ei kao

    Eesti jaekliendile mõeldud kohalike investeerimisfondide seast ei leia ühtki metsausku olevat fondi. Näiteks kui Swedbankil ja Nordeal on Rootsis-Soomes jaeklientidele mõeldud metsafondid, siis siinsetele klientidele neid ei vahendata. Küll aga hoiustavad osa kohalikke pankade pensionifonde näiteks Limestone'i Estonian Timberland Fundi. See ainult Eesti metsamaasse investeeriv fond on aga mõeldud professionaalsetele investoritele.
    Küll leidub metsatööstusettevõtteid ja nende indeksfonde mujal maailmas. LHV kaudu saab osta Euroopa suurima eraõigusliku metsaomaniku Svenska Cellulosa üksikaktsiaid, samuti paigutada raha indeksfondi S&P Global Timber & Forestry Index Fund, mis investeerib USA, Kanada, Jaapani, Soome, Rootsi, Brasiilia jt maade metsa- ja paberitööstusettevõtetesse.
    Rootsis leidub ettevõte Realfonder AB metsafond, mis investeerib Balti riikide metsamaasse. Fondi sõnul on tegemist ainsa jaekliendile mõeldud Euroopa Liidu metsamaasse investeeriva fondiga.
    Üks n-ö klassikalisemaid võimalusi metsamaasse investeerida on ise metsamaad osta - näiteks riigilt. "Eesti inimene ise ei vali metsamaad oma "pensionifondiks". Mina julgustaks küll inimesi metsa tulema ja ostma ka metsa, mis ei ole veel raieküps," ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. "Kui endal ei õnnestu seda ära kasutada, siis saab see "pensionifondiks" lastele."
    Erametsaliit utsitab tagant riigi metsamaa ressursside müüki erakätesse, et tekiks n-ö normaalne, mitte ühe suure müüja suunas kaldu metsamaaturg.
    Varblane ütles, et metsa investeerides tuleb arvestada kahe väljaminekuga: maamaksu ja metsahoolduskuludega. Hoolduseks ei pea investor aga ise metsas tööd rassima, vaid selle teenuse saab osta piirkondlikult metsaühistult ja sellise täisteenuse ostmine on Varblase sõnul garantiiks, et tehtud investeering alles jääb. Esialgu konsulteerib ühistu värsket metsaomanikku ja koostab metsamajandamiskava, mille maksab kinni riik.
    Varblane ütles, et kui mõistlikult majandada, siis puidu juurdekasvust tekkiva puidumassi osalise müügi eest saab tasuda nii metsateenuste kui ka maamaksu eest. "Tuleb aga arvestada, et normaalse inflatsiooni juures jäävad metsamaasse investeerimise marginaalid 4-5% juurde."
    Vestman Grupi metsaportfelli juhtiv Taavi Raadik on sama meelt - tema sõnul jääb metsainvesteeringu tootlus 3-4% juurde, mis on investeeringu pikaajalisuse kõrval teine miinus. "Pluss on kindlasti see, et metsa väärtus kasvab pidevalt. Vähe, aga kasvab." Raadiku sõnul oleneb aeg, millega investeering end ära tasub, metsa koosseisust. "Kui investeering on küpsesse metsa, siis on võimalik investeering tagasi teenida kiiremini. Samas peab arvestama, et selline metsamaa on kallim ja hiljem peaks arvestama kindlasti ka metsastamise kuludega," ütles Raadik. "Minimaalse investeeringu pikkus on viis aastat, mille eelduseks on, et esimesel viiel aastal saab raiuda esimese järjekorra raied ja pärast viit aastat metsamaa müüa."
    Raadik märkis, et ka Vestman Grupis on mõeldud oma metsafirma börsile viimise peale. "Aga need mahud ei ole sellised, mis börsile huvi pakuksid. Näiteks võiks RMK börsile viia, siis saaksid ka Eesti inimesed metsa investeerida."
    Arutelu RMK võimaliku börsilemineku üle on tõusnud ja vaibunud varemgi, praegune juhatuse esimees Aigar Kallas on olnud üks selle idee toetaja.
    Ka praegu ütleb ta, et on endiselt selle idee poolt, sest igale ettevõttele tuleb börsileminek läbipaistvuse ja distsipliini mõttes kasuks, rääkimata Eesti investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmisest. Kallas usub, et Eestis leidub küll inimesi, kes oma vaba raha sukasääres või pangas hoiavad ning selle börsi kaudu riigimetsa paigutaks. "Samas ei ole põhjust meie enda vajadustest lähtuvalt, see tähendab, et oleks rahapuudus," märkis ta, lisades, et saab aru ka inimestest, kelle jaoks on tegemist emotsionaalse küsimusega, sest börsileminek tähendaks justkui, et pühaks ja puutumatuks peetav riigimets müüakse maha.
    "Saan aru nendest, kes näevad suurt ohtu selles, et kui RMK oleks börsil, siis ta oleks nagu riigi ja kodanike jaoks kadunud ja seepärast ma ei ole ka seda teemat afišeerinud või püüdnud teisi veenda."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.