Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta lõpetuseks
Paar aastat tagasi sain ühelt armsalt inimeselt jõuludeks kena kingituse. Tegu oli väga tavapärase ja iga päev kasutatava asjaga, mida ma üldiselt kingiks ei oskaks kunagi tahta - kalendriga.
Ent see polnud mitte lihtsalt kalender, vaid heategude kalender, kus iga päeva all mõni tore idee või nõuanne kirjas. Ja see tegi sellest hulga sisukama kingituse kui kõik teised kingitused kokku.
Olgugi et aastaid on juba mööda läinud ning kalendreid üles riputatud, ära kasutatud ja minema visatud, see kalender on mul endiselt alles. Sirvin seda aeg-ajalt. See tekitab mõnusa tunde, annab mõnikord teadlikult väikse tõuke, et mõni pisike heategu teiste või enda heaks korda saata.
Sellistele kinkidele on raske vastast leida, võib-olla ainult südamega tehtud ja kingitud asjade seast, mida kaubanduskeskuste ostuhullusest ei leia. Neid kohustusest kingitud tassikesi, sokke, raamatuid ja CD-plaate on kõigil küllalt.
Puudu jääb sageli aga kingitustega kaasa pakitud siirusest ja heast tahtest. See tundub olevat rariteetne kaup.
Seega ei oskagi aasta lõpetuseks ja uueks muud soovida kui rohkem siirust kingitustesse ja heategusid ka jõuludejärgsesse perioodi, kui see normina näiv kohustus on ametlikult möödas.
Ja kui teil järgmise aasta 1. juulil väikse heateo tegemise plaan tekib, siis see heatahtlik kalender soovitab kellelegi aiatöödele appi minna, 28. septembril uue hobiga alustada või 20. novembril mõnd vana sõpra üllatada.