Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõige kindlam - investeeri ise
Nii nagu Swedbanki kuldkliendid lätlaste piimakombinaadis Rigas Piesaimnieks osaluse omandasid, nad ka sellest ilma jäid - iseenese teadmata. Ja tänase Äripäeva kaaneloost nähtub, et nad on ka rahast ilma.
Swedbankile, panga vahendusel kuldklientidele ja ka Gild Arbitrage'i fondile kuulunud hinnanguliselt 150-250 miljoni kroonine osalus - see, mida Swedbank lubas soetades hoida ja arendada - võeti novembris ameeriklaste investeerimisfirma Darby Overseas Limited poolt lihtsalt 0 krooniga ära. Eesti investoritele pole sellest sentigi laekunud, sest sisuliselt konfiskeeris viimasena mainitud firma eestlastele kuulunud tüki firmast.
Kes siis kellele tünga tegi - kas Indrek Rahumaa Swedbankile või Swedbank oma kuldklientidele? Riia piimakombinaadiga võlakirjade restruktureerimise sildi all tehtud imelikke tehinguid lähemalt vaadanud Äripäev väidab, et mõlemad on petnud oma partnerite usaldust.
Rahumaa huvi on olnud mis tahes hinnaga raha juurde saada - ta laenas, vahetas, pantis. Swedbank ühe võlausaldajana pidi juba pikka aega teadma Rahumaa raskustest, aga ikkagi lasi tal ka 2009. aasta alguses võlakirju pikendada ja ümber tõsta. Lõpuks ei lastud hoolimata maksevõimetusest Alta Foodsi pankrotti minna, vaid prooviti enne mingid tükid endale haarata. Igasuguste jamade vältimiseks ja tõe selgitamiseks oleks pank pidanud usaldama eesti kohtusüsteemi ja pankrotimenetlust.
Riskiinvestor Rahumaa väidab Äripäevale, et Swedbank oli teadlik ka sellest, et panga omandatav osalus on panditud vähemusosanikule, juba mainitud ameeriklaste investeerimisfirmale. Pank tunnistab meie loos, et teadis tõepoolest pandist. Võibolla on pangal olemas tagataskus veel mõni trump, et olukord klientidele kasulikumalt lahendada. Kui aga seda trumpi ei ole, siis on küll saadud hakkama sigadusega.
Pank vabandab ent sellega, et hindas pandi aluseks olnud ettevõtte aktsiate väärtust oluliselt kõrgemaks kohustuste mahust. Alta Foodsi (pankrotis), piimakombinaadi suuromaniku laenud ületasid aga varasid koguni kaks korda.
Meie tänase loo moraal võiks olla, et investeeri ise, muidu võid saada vastu tahtmist teab mis teid pidi teab mille omanikuks või pead pühkima suu rahast puhtaks ka juhul, kui partneriks on selline finantsasutus nagu Swedbank.
Ise raha paigutades võib muidugi ka oma investeeringust ilma jääda, aga siis vähemalt on teada, kuhu ja miks raha haihtus, ning võimalus õppida valusast kogemusest. Vähem on vaeva ka süüdlase otsimisega.
Aga lätlased on ilmselt rahul, sest piimakombinaadi käest kätte solgutamine on lõppenud, vähemalt mõneks ajaks - üks omanik, kes lubab arendada ettevõtet, ja loodab oma investeeringu mingil hetkel kasuga realiseerida.
Autor: ÄP