Mis ootab USA börsi ees?

Lõppeval aastal on USA investorid saanud tunda pea kõiksugu liikumisi. Aasta alguses toimus tugev ralli kuni aprilli lõpuni, mil Kreeka sattus võlakriisi. See ühes kogu Euroopa Liidu ja euroala probleemidega viis sisse tugeva korrektsiooni ja terve suvi läbi toimus vindumine. Kuid kolmandas kvartalis rallis S&P lausa 17%. Pulle ei suutnud ohjeldada isegi mitte Iirimaa võlakriis ega Põhja- ja Lõuna-Korea sõjaline konflikt.

"Lõppevat aastat võib USA aktsiaturu jaoks pidada edukaks, kui mitte öelda, et üllatavalt edukaks, kui võrrelda investorite eelistusi ja turu tegelikku tootlust," sõnas Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüütik Evelin Heinam.

"Eelmise 12 kuu jooksul on investorid arenenud turgudelt, sealhulgas USA turult, raha netoinvesteeringutena välja viinud, samas on turg aasta algusest kasvanud üle 11%, mis on pärast eelmise aasta jõudsat 23%-list taastumist taas väga tugev kasv ja ei jää oluliselt alla enim eelistatud arenevate turgude 14% kasvule," märkis ta.

"Kuna aasta jooksul on dollar euro vastu tugevnenud, siis euros mõõdetuna on S&P 500 indeks kerkinud koguni 19%. Usun, et sellise tootlusega võiksid pikaajalised investorid küll rahul olla," lausus LHV portfellihalduri/fondijuhi abi Joel Kukemelk.

Euroopa võlakriisi kõrval oli aasta üks olulisemaid märksõnu Föderaalreservi (Fed) kvantitatiivne leevendamine (QE2). Suuresti võib aasta teise poole kiire kasvu kirjutada Fedi arvele, kes lubas majandusse pumbata 600 miljardit dollarit.

"Föderaalreservi kvantitatiivse leevendamise mõjud on aktsiahindadesse suuremas jaos juba sisse arvestatud ja see selgitab tugevat USA aktsiaturu kasvu alates augusti lõpust, kui sel teemal tõsisemalt spekuleerima hakati," lausus Heinam.

Aga mis seisab ees tuleval aastal, kui USA majandus peaks vaikselt, aga kindlalt taastuma? Analüütikute hinnangul jätkub aktsiaturu tõus, mis sõltub paljuski Fedi ja firmade käitumisest. Samuti prognoositakse nihkumist makromajanduslikelt teemadelt mikromajanduslikele.

"Edaspidine käitumine aktsiaturgudel sõltub suures osas sellest, kas Fedi programm avaldab oodatavat mõju ka tegelikule majandusaktiivsusele, vähendades tööpuudust ja saavutades soovitud inflatsioonitaseme," ütles Heinam.

"Omaette küsimus on nüüd aga see, et kui USA majandus ikkagi ei taastu piisavalt kiiresti, kas siis tuleb ka QE3 või QE4," ütles Kukemelk. "Kui Föderaalreserv jätkab raha agressiivset turule paiskamist või USA majanduse taastumine aitab ettevõtetel kasumeid oodatust kiiremini kasvatada, siis aktsiaturud jätkavad tõusmist."

Samuti hoitakse silma peal baasintressimääral, kuid kõikide prognooside kohaselt Fed niipea seda tõstma ei tõtta. "Föderaalreserv suure tõenäosusega enne järgmise aasta lõppu intressimäärasid ei tõsta, aasta lõpus on aga baasintressimäära muutmine juba tõenäolisem," lisas Heinam.

Kukemelk näeb siinkohal ühe peamise tegurina kiratsevat USA tööturgu. "Tööpuudus on USAs 10% ligidal, mistõttu oleks keskpangal intressimäärade kergitamisi väga raske põhjendada seni, kuni tööpuudus pole hakanud oluliselt vähenema," lausus ta.

Kuhu peaks kasvu lootev ja ootav investor oma raha suunama? Heinami hinnangul tasub järgmisel aastal eelistada majanduskasvuga seotud nn tsüklilisi sektoreid. "Nagu energia- ja materjalisektor, tööstus ja tehnoloogia, kuna majanduskasvu taastumine peaks järgmisel aastal jätkuma," lisas ta.

Kukemelgu hinnangul suureneb maailmamajanduse taastumise tõttu nõudlus erinevate toormaterjalide ja energiaallikate järele, kuid küsimärgiks peab ta finantssektorit, mis positiivse stsenaariumi korral võib läbi teha suure tõusu. "Konservatiivsemad investorid võiksid vaadata madalama äririskiga ettevõtete poole, mis pakuvad jätkuvalt väga kõrget dividenditootlust," lisas ta.

Samas ei tasu investoritel olla Ühendriikide aktsiate suhtes liiga sinisilmsed, sest riskid on alati olemas. "Suureks riskiks on võlakirjaturu tulususte tõus - kõrged tulusused hakkaksid konkureerima aktsiaturgude investeeringutega," ütles Kukemelk. Ta lisas, et ka majandusaktiivsuse oodatust aeglasem taastumine on üks ohtudest, kui tarbijad ei suuda stiimulprogrammide puudumise keskkonnas võtta raha kulutamise teatepulka riigilt üle.

Analüütikute prognoosid tulevaks aastaks on üldiselt positiivsed, kuid meeles tasub pidada, et keegi kunagi ei tea, kuhu ja kuidas turud täpselt liiguvad. Kukemelgu sõnul prognoositi mullu tõusuks üsna täpselt 10% ja oodati, et tõus tehakse ära aasta esimeses pooles. Juhtus aga hoopis nii, et S&P 500 oli kuue kuu järel kukkunud 8% ja tugev tõus toimus aasta teises pooles.