Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähi ostis Silmeti tagasi

    Kord on ta börsimõtteid juba mõlgutanud: veebruaris 2000 teatas Vähi, et plaanib noteerida Silmeti börsil, et hankida täiendavaid vahendeid investeeringuteks. Aasta hiljem loobus ta kavatsusest.
    "Aktsionärid ei ole veel otsustanud, kas ettevõte läheb börsile. Midagi ei ole välistatud, mis on kasulik ettevõtmine. Ärimehena mulle meeldib anda vastuseid, et sündmus toimus, mitte et plaanime midagi teha," kommenteeris Vähi reedel.
    Erainvestor Rene Ilves kinnitas, et Silmetil oleks praegu õige aeg börsile minna. "95% haruldaste muldmetallide tootmisest maailmas on Hiinas ning Silmet toodab 3 protsenti. Silmeti jaoks oleks praegu õige aeg börsile minna, kuna nad on tipus," põhjendas ta.
    "Kuid börsileminek sõltub sellest, kas ettevõttel on vaja lisakapitali või tootmist moderniseerida," lisas Ilves.
    Kevadel Äripäeva investorite edetabeli võitnud Arvo Nõges märkis, et Silmet on börsi jaoks liiga suletud. "Ma ei usu, et Silmet peaks börsile minema. Mismoodi nad investoreid veenavad aktsiaid ostma?" küsis ta. Nõges kahtles, kas investorid võtaksid Silmeti vastu. "Nad ei saa aru, kuidas ettevõttes asju tehakse. Silmet on suletud ettevõte, kuid börsiettevõte peaks olema avatud," rääkis ta.
    Jaanuaris 2006 põhjendas Tiit Vähi osaluse müüki Zimalile Äripäevas nii: "Me pole suutnud teha Silmetisse piisavalt investeeringuid, sest meil puudus stabiilne tooraine. Kuid nüüd on grupil kaevanduse kaudu praktiliselt piiramatu ressursiga oma kompleksne toormebaas Koola poolsaarel ja toorme esimese astme töötlemine Permi oblastis."
    Eelmisel neljapäeval taas keemiatööstuse suuromanikuks saanud Vähi sõnul on tal Silmetiga olnud kaks rõõmu: viis aastat tagasi, kui müüdi 50% maha, ja suur rõõm, et osteti 50% + 1 aktsia tagasi.
    "Tehingu tagamaa on selline, et Zimal S.A. aktsionärid müüsid mõned kuud tagasi oma osalused Silviniti kaaliumväetiste tehases, Solikamski magneesiumitehases ning Lovozero lopariidikaevanduses," kommenteeris ta.
    Kuna Zimali venelastest omanikud lõpetasid tegevuse väetiste ja metallide tootmises, tegi Vähi suurosalusega AS Silmet Grupp Zimalile Silmeti aktsiate tagasiostmise ettepaneku. "Nad tegelikult panid 50% + 1 aktsia Silmetist müüki, kuid vastavalt varasemale kokkuleppele võtsid nad vastu meie ostupakkumise," lisas Vähi.
    Tehingu maksumust ei soovinud kahekordne ekspeaminister kommenteerida. Ostuhinna saab teada järgmise aasta 1. juulil, viitas Vähi ettevõtte majandusaasta aruande avalikustamise ajale.
    ASi Silmet juhatuse esimehe David James O'Brock-Kaljuvee sõnul oli osaluse müük 2005. aastal strateegiliselt väga hea, kuna Zimal kontrollis kaevandusi Venemaal, kust tuli Silmeti tooraine. "Kõikidel nendel aastatel andsid nad infot edasi, kuidas arendused lähevad kaevanduses jne, ning aitasid ka toorainega, koostöö oli väga edukas," märkis ta.
    "Suhted kaevanduste ja Solikamski tehasega on väga soojad ning töötame nendega edasi ilma igasuguste probleemideta," rõhutas O'Brock-Kaljuvee. "Nüüd me loomulikult vaatame ringi ka teistes maailmas osades, kust saaksime rohkem toorainet, välja arvatud Hiinas," selgitas ta.
    Aasta 2009 oli Silmetile raske. "See aasta on olnud palju parem ja näen, et järgmine aasta tuleb veel parem," rääkis O'Brock-Kaljuvee ning lisas, et 2011. aastal plaanitakse ka rohkem investeerida.
    "Kui me tahame ikkagi jääda oma positsioonile maailmas ning areneda koos klientidega, siis peame investeeringuid tegema," märkis ta. "Maailma huvi haruldaste muldmetallide vastu on tohutu suur."
    See on tore, kui eestlased ostavad välismaalastelt osaluse tagasi. Tiit Vähil on head väljavaated, positiivne tulevikunägemus. Vähi on tark ja kogemustega juht, suhtun väga positiivselt tema sammu. Ega tal kerge ei saa olema, aga tal on päris hea kaader ettevõttes kokku saadud. Selline tööstusharu, mis toob tooraine sisse ja viib toodangu välja, on päris raske tööstusharu. Alati tekib küsimus, miks toorainet ei toodeta seal, kus on ka valmistoodangu turg, või seal, kus toore asub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: tarneahelaid ootavad ees suured muutused
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Kaubalaev Kadri jõudis Kaliningradi: Eesti laevafirma veab Venemaa kaupa Euroopasse
Eelmisel nädalal sõitis laevafirma Hansa Shippingu laev Muuga sadamast Kaliningradi, kuid ettevõtte juhatuse liikme ja ühe omaniku Ants Ratase sõnul ettevõte Eesti ja Venemaa vahel kaupa sisuliselt ei vea.
Eelmisel nädalal sõitis laevafirma Hansa Shippingu laev Muuga sadamast Kaliningradi, kuid ettevõtte juhatuse liikme ja ühe omaniku Ants Ratase sõnul ettevõte Eesti ja Venemaa vahel kaupa sisuliselt ei vea.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.