• Jaga lugu:

    Hinnaralli toob kallid laenud

    Üle maailma pead tõstev hinnaralli on sundinud keskpankasid nii siin kui ka seal laenuraha kallimaks muutma. Eelmisel nädalal tõsteti intressimäärasid Rootsis ja eile ootamatult Ungaris.
    Alles möödunud kuul intressimäärasid tõstnud Ungari keskpank kergitas eile baasintressimäärasid veelgi, 5,50 protsendilt 5,75 protsendile.
    Kui madjarid on seadnud endale maksimaalseks talutavaks inflatsioonilaeks 3 protsenti, siis praeguseks on aastane hinnatõus põrutanud toidu- ja kütusehinna ralli toel 4,2 protsendini. Intressimäärade kergitamisega soovivad keskpankurid inflatsiooni kuidagigi kontrolli all hoida.
    Kiirest toiduainete hinnarallist tingituna tõstis ka oktoobri keskpaigas laenuraha hinda Hiina keskpank ning turud ootavad juba pingsalt järgmist intressimäärade tõstet.
    Ka Rootsi on alates suvest kergitanud viis korda intressimäärasid. Viimati alles eelmisel nädalal. Ka seal ollakse mures hinnatõusu pärast. Kuid mitte nii väga toiduainete kui liigselt kallinenud kinnisvara pärast.
    Mida aga teeb suur nelik (USA, Euroopa, Inglismaa, Jaapan)? Siiani hoiab intressimäärasid rekordmadalal, kuid on märke, et madalad intressimäärad ei saa jääda suurtes arenenud riikideski igavesti kestma.
    Eile võttis sõna Briti Tööstuse Konföderatsioon (BTI), kelle koostatud raporti kohaselt tuleb inflatsiooniga võitlemiseks hakata Inglise Pangal intressimäärasid tõstma 2011. aasta teisest kvartalist. "Energia- ja toorainehindade püsivalt kõrge tase on kasvav mure, mis tähendab tõenäoliselt seda, et inflatsioon ei lange tagasi nii kiiresti, kui paljud ootavad," kommenteeris raportiga seotud majandusnõunik Ian McCafferty.
    BTI analüüsi kohaselt püsib inflatsioon Suurbritannias nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal märgatavalt ülevalpool Inglise keskpanga seatud 2 protsendi piiri.
    Sellest tingitult näeb konföderatsioon, et keskpank hakkab alates 2011. aasta teisest kvartalist järk-järgult baasintressimäärasid kergitama ning jõuab 2012. aasta keskpaigaks välja 2,75 protsendini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.