Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasutusluba ei anna kindlust, et ehitis vastab igati nõuetele
Riigikohtu hiljutises otsuses (tsiviilasjas 3-3-1-64-10) on kohus on selgitanud, et kui valminud ehitisele on väljastatud kasutusluba, siis ehitusluba vaidlustada enam ei saa. Ehitusloa õiguslik toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega ja ehitusluba kaotab kasutusloa väljastamisega kehtivuse.
Seega juhul, kui ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, kuid ehitis on valmis ja sellele on väljastatud kasutusluba, saab nõuda kasutusloa tühistamist.
Kõnealusel juhul esitas keskkonnainspektsioon halduskohtusse protesti, kuna kalda ehituskeeluvööndisse oli püstitatud sisuliselt suvila, mida aga seaduse järgi kalda ehituskeeluvööndisse ehitada ei tohi.
Kuigi ehitis oli valmis, leidis kohus siiski, et kasutusluba tuleb tühistada, sest isik pidi aru saama väljaantud haldusaktide õigusvastasusest ega saanud seetõttu tugineda usalduse kaitsele haldusakti kehtima jäämisele.
Nimelt, haldusmenetluse seadus sätestab usalduse kaitse välistava asjaoluna selle, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik.
Lisaks sellele sätestab looduskaitseseadus, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus looduskaitseseaduses sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
Ehitusloa või kasutusloa tühistamine võib aga kaasa tuua ehitise ümberehitamise või koguni lammutamise kohustuse. Kui kohus tuvastab, et isik ei saa tugineda usalduse kaitsele haldusakti kehtima jäämisel, võib olla piiratud või välistatud kahju nõudmine avaliku võimu kandjalt.
Autor: Pille Pettai